| |
|
 |
Linnavalitsuse liikmed Georg Aher (vasakult), Sven Illing, Anto Ili, Laine Jänes ja volikogu esimees Aadu Must uurisid üleeile Tartu kaarti ja arutasid muu seas, kuhu saaks veel midagi vajalikku ehitada.
Foto: Lauri Kulpsoo |
|
Tartu võimuliit paneb enda tegevusele hinde 5–, ajaleht pani aga hindeks 4–
(9)
13.10.2005 00:01
Martin Šmutov, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon lõpetab lähipäevil oma esimese täies pikkuses kestnud valitsemisaja, mis partnerite hinnangul oli vaba nääklemistest ja kokkuvõttes päris edukas.
2002. aasta 20. oktoobri omavalitsusvalimised läksid küllaltki hästi nii Reformierakonnale kui ka Keskerakonnale. Reformierakond sai linnavolikogus 23 ja Keskerakond 6 kohta, mis tähendas, et jätkata saavad Reformierakonna ja Isamaaliidu koalitsiooni lagunedes teineteist leidnud partnerid.Algas Reformierakonna ja Keskerakonna esimene täies pikkuses kestnud valitsemisaeg. Vastates palvele kirjeldada koalitsioonis valitsenud õhkkonda, rõhutas linnapea Laine Jänes esimese asjana, et aega raiskavaid kemplemisi polnud. Keegi ei soovinud teisele poolele kaikaid kodarasse loopida, nii oli õhkkond tööks erakordselt soodus. Ka abilinnapea Hannes Astoki kinnitusel jõudis koalitsioon nii paljude projektidega lõpule just seetõttu, et kogu aur kulus tegudele, mitte omavahelisele nääklemisele. Volikogu esimees Aadu Must astus linnavalitsuses valitsevat harmooniat kirjeldades sammukese veelgi kaugemale. Tema arvates töötas Tartu linnavalitsus lausa nii hästi, et seda peaks eeskujuks tooma teistele omavalitsustele. «Tõepoolest, ma näen pedagoogina, et Tartu võiks olla õppevahendiks või praktikabaasiks,» kinnitas Must. Koalitsioonipartneritele linna juhtidel etteheiteid pole. Astoki sõnul võib etteheiteid teha pigem iseendale: «Näiteks võinuks tööl tihedamalt lipsuga käia.» Linnajuhid ei hoidnud kokku ka kiidusõnadega opositsiooni aadressil. Kuigi Res Publica fraktsiooni juhi Peeter Laursoni arvates pole Tartule kasuks tulnud Reformierakonna-poolne pidev teiste erakondade eiramine, mis võib viia linna arengut pidurdavasse usaldusvaakumisse, nentis Astok hoopis, et opositsioon oli päris arukas ja käis välja mitmeid ideid. «Volikogus oli tegelikult päris konstruktiivne õhkkond,» sõnas Astok. «Opositsioon küll ütleb, et me ei kuula neid, aga tegelikult kuulame küll. Eriti kui nad räägivad mõistlikku juttu.» Loomulikult võinuks opositsioon Astoki sõnul olla veelgi arukam, sest tihtipeale aeti ebapädevat kiusujuttu ja tuldi välja ideedega, mis olid mõeldud inimeste hullutamiseks – näiteks tasuta bussisõit. «Eks sellised ideed jäävad pigem valimiseelsesse perioodi,» sõnas Astok. «Tasuta bussisõit on intellektuaalselt küll väga huvitav mõte, kuid tegelikkuses pole see teostatav. Kui sotsid võimu juurde pääsevad, saavad nad sellest aru.» Sümboolsed ehitised Rae kinnitusel jäävad nende lõppevat valitsemisaega meenutama sümboolse väärtusega ehitised: Jaani kirik, Turusild ja Vabadussõja mälestusmärk. Samad ehitised märkis ära opositsioongi. «Ma võiks ette lugeda 20 asfaltkatte saanud tänavat, kuid neid ei mäleta keegi,» nentis Astok. Küll aga rõhutas Astok, et unustada ei tohiks asju, mida linlased igapäevaselt ei märka – näiteks keskkonda. Abilinnapea sõnul on veevärgis toimunud muutus raskesti tajutav, kuid erakordne. Varem voolas solk kanalisatsioonitorust otse Emajõkke, nüüd läheb see enne puhastisse. Linnapea sõnul on oluline ka Tartu kultuurielu hoogustumine – Emajõelinna ei saa enam mitte kuidagi pidada kohaks, kus suvel mitte midagi ei tehta. «Meie suvist kultuurielu on aastaid pekstud,» nentis Jänes. «Kuid nüüd väidavad isegi ajakirjanikud, et nad ei jõua kõigile suvel toimuvatele üritustele. Tartus on suvel kuni 200 üritust, unisest või surnud linnast ei saa isegi juttu olla.» Samuti mainis Jänes hansapäevi, milleks valmistumine algas küll juba 1994. aastal. Siiski on meeri arvates tähelepanuväärne, et suurepäraselt korraldatud üritust tuli nautima ligikaudu 100 000 inimest, kes viisid nähtu laia maailma. Rahulolematust tekitas koalitsioonis aga riik, täpsemalt riigi katteta lubadused. Näiteks pole maanteeamet senini suutnud ringteeks ehitada Aardla-Ringtee ristmikku, kusjuures ümberehituseks vajamineva projekti tellis linn. «Nemad aga ei tee – on üks häda, siis teine, siis kolmas,» rääkis Astok. «Linlane aga ei taju ja ei peagi tajuma, et kui ta Riia tänavalt ringteele jõuab, sõidab ta juba esimese kategooria riigimaanteel. Linlase silmis jääme süüdi meie, kuigi tegelikult vastutab maanteeamet ja Riho Sõrmus.» Aadu Musta sõnul on riigi suhtumine siiski muutumas – riik ei pea end enam käskude jagajaks ja omavalitsust käskude täitjaks. Pigem üritatakse probleeme lahendada läbirääkimiste abil. Korralik hinne Millise hinde paneks koalitsioon tehtule? Linnapea Laine Jänes pakkus arutlust avades, et nelja võiks panna küll. Volikogu esimees Aadu Must möönis seepeale, et ennast on küll väga raske kiita, kuid teiste omavalitsustega võrreldes võiks Tartus tehtut hinnata väga heaga. Abilinnapea Hannes Astok nõustus, nentides, et tegelikult oleks aus hinne ehk viis miinus, sest üht-teist on ju jäänud ka tegemata. Hariduspoole abilinnapea Georg Aher toetas linnapea seisukohta, pakkus aga neljale plussi taha. Arutelule pani lõpuks punkti siiski Astok, kes seisis kirglikult viie eest, tuues põhjuseks Tartus valitseva stabiilse õhkkonna: siin ei tõmmelda, vaid tehakse sihipäraselt tööd. «Pole võimalik elada nagu ühes põhjaranniku linnas, kus iga uus võim ütleb, et vana võimu tehtu oli täiesti vale,» selgitas Astok. «Seal ajab igaüks oma rida ja nii raisatakse rahva raha. Kui meil midagi kokku lepitakse, siis nii ka tehakse. Pole mõtet tõmmelda, sest Tartut ei saa aastaga valmis ehitada.»
> Loe edasi
|
