Tartumaa rebased ja kährikud jäävad marutaudivaktsiinita
(1)
13.10.2005 00:01
Vilja Kohler, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kuigi viimasel paaril aastal on Tartumaalt leitud ärevakstegevalt palju
marutaudis rebaseid ja kährikuid, jäävad nii siinsed kui naabrite metsloomad
tänavu riiklikust marutaudi vastu vaktsineerimise programmist
välja.
«Jah, Tartumaale me marutaudivaktsiini külvama veel ei jõua,» ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu ja loomakaitse osakonna juhataja Enel Niin. «Raha pärast pidime Eesti kaardile joone tõmbama.» Metsloomade marutaudi vastu vaktsineerimise programmi täitmiseks on riigil tänavu ligi 13 miljonit krooni, millest enamik tuli euroliidult. Olemasoleva raha eest saab lennukilt ohtliku nakkushaiguse vastu vaktsiini külvata saartele, Lääne-, Põhja-, Ida- ja osaliselt ka Kesk-Eestisse. Vaktsiinita jäävad lisaks Tartumaale ka Viljandi-,
Võru-, Valga- ja Põlvamaa ning osa Jõgeva-, Järva- ja Pärnumaast. Tuleval aastal kavatseb põllumajandusministeerium metsloomade vaktsineerimisele kulutada mitu korda rohkem miljoneid kroone ja siis peaks marutaudivastane vaktsiin jõudma Eesti kõigi metsloomadeni. Marutaudituse poole Veterinaartöötajad, nende hulgas Tartumaa veterinaarkeskuse järelevalveametnik Anneli Kask, alustasid kolme väikelennukiga vaktsiini külvamist esmaspäeval Hiiumaalt. Külvamisprotseduur iseenesest on lihtne, selgitas Enel Niin. Madalalt lendavast lennukist laseb veterinaartöötaja toru kaudu välja tikutopsist pisut suuremad pruunid pakikesed, milles on kalajahust kesta sisse peidetud marutaudivastane vaktsiin. Ühele ruutkilomeetrile heidetakse 20 pakikest. Kas rebased ja kährikud need üldse üles leiavad? «Kindlasti leiavad,» vastas Niin. «Kui need külmutatud pakikesed maale jõudes sulama hakkavad, levitavad nad õudset haisu. Kährikud ja rebased peaksid seda haistma isegi kilomeetri tagant.» Vaktsiini külvamisega soovib põllumajandusministeerium vähendada marutaudi juhtumeid metsloomade hulgas, piirates nii ka marutaudi haigestumist koduloomade hulgas, ning ennetada inimeste haigestumist marutõppe. Kaugemas tulevikus on programmi eesmärk saavutada Eestis marutauditus. Tänu metsloomade suukaudsele vaktsineerimisele pole marutaudi näiteks Soomes, Šveitsis, Belgias, Itaalias, Prantsusmaal ja Hollandis. Uus puhang Kuid esialgu on nii Eesti kui Tartumaa marutauditusest veel kaugel. Selle aasta kaheksa esimese kuuga on kogu riigis tuvastatud marutaud 140 loomal, neist kaheksa leiti Tartumaalt. September suurendas marutaudi diagnoosiga loomade hulka Tartumaal veel kuue võrra. «Aasta algus ja suvi olid meil marutaudi koha pealt üsna vaiksed, aga septembris saime jälle «ilusa» noosi,» ütles Anneli Kask. «Tundub, et metsloomade marutaudi haigestumine hakkab suurenema.» Septembris leitud marutaudis loomadest kolm olid rebased ja kolm kährikud. Haiged rebased olid pärit Puhja valla Mäeselja külast, Kongutast ja Mäksa vallast Kaagverest. Kährikud toodi laborisse diagnoosimisele Puhja valla
Vahemetsa ja Tännassilma külast ning Võnnu valla Kõnnu külast.
|
