Ühes pealinnast eetrisse minevas raadiokanalis kinnitas saatejuht leheülevaateid tehes, et Tartu ja siinne liiklus on must auk.

Mina Tallinna kohta sama väita ei julge. Et pealinnas tuleb käia nii tööasjus kui ka selleks, et jõuda laevadele ja lennukitele, erutab ka lõunaosariiklasi, mis Kalevite kantsis toimub.

Igal juhul on tervitatav, et asjad on viimaks käsile võetud. Tegelikult on ülekatete vajadus suurem, kui linnal on raha. Auke, mis eriti vihmasel ajal hai kombel autojuhte jahivad, on küllaga.

Pärnu ja Viljandi poolt tulija satub pärast Tartu tervitavat silti suisa kuumaastikule – linna läänepoolne värav on nukras seisus ja jumalatest mõnda aega unustatud olnud. Pelgalt külma asfaldiga lappimine enam ei aita.

Ravila ristmikult Viljandi maantee ringini tuleks üles freesida 400-meetrine lõik ning katta uue asfaldiga. Sügisvihmade ja külmadeni on veel aega, nii et hea tahtmise korral veel jõuaks, ülekatmiseks pole projekti ju vaja. Pealegi on ennegi nähtud, kuidas lumega võidu segusid pannakse. Linna lisaeelarvest leiaks kindlasti paar-kolm miljonit krooni.

Viimastel aastatel on korrastatud enamik Tartusse saabuvaid teid, kas üle koera saba saamiseks on nüüd jaks otsas?

Sadamaraudtee aitab

Rõõmustab see, et nii ülikooli professor Jüri Talvet kui valitud rahvaasemik Jüri Kõre valutavad südant Tartu käekäigu pärast (TPM, 4.09., 5.09.). Rongiliiklus, uuenev raudteejaam ja vaksalisse pääsemine on omaette teema.

Optimistina loodan, et asjad saavad paika ning tulevikus pääsevad rongidele nii auto kui bussiga tulijad. Et Annelinnast või Võru tänava kandist suurema vaevata jaama jõuda, tuleks lähema paari aasta jooksul valmis ehitada Ropka sild koos mahasõiduga ja praeguse sadamaraudtee kohale rajada linna sisemine ringtee.

Linnavõimult kuuleme, et asjaga tegeldakse ja koostatakse detailplaneeringut.

Kui kaua see kestab? Täpselt aasta tagasi räägiti raekojas ühel pressikonverentsil igatahes sama juttu. Kas asjad pole siis üldse paigast liikunud või tõmbab keegi tahtlikult pidurit? Praegu algab pärast kella kolme Riia tänava liikluses tipptund, mida paari tunni jooksul iseloomustab teosammul liikuv autorodu, paari aasta pärast ulatub see kindlasti Lõunakeskuseni või kaugemalegi.

Kui tahame, et liinibussid püsiksid graafikus ja operatiivautod jõuaksid kiiresti õnnetuskohale, on viimane aeg sadamaraudtee käsile võtta ja osa liiklusest sinna suunata.

Projekteerimine ei tohiks tänapäeval olla probleem, välja saab kuulutada rahvusvahelise konkursi, kui endal jõudu napib.

Paraku ei kuule Ropka silla edenemisest kippu ega kõppu. Riia ehitab üle Daugava neljandat maanteesilda ja aasta pärast on see valmis, kuigi meie Emajõe laiust lätlaste Daugavaga pole mõtetki võrrelda.

Kas meil ikka on vaja Vabaduse autosilda? Kas hakkame lammutama Toomemäe nõlvale ja ERMi näitusemaja lähedale jäävaid maju, et autodele teed teha? Lihtsam ja tänapäevasem variant on Riia tänava koormuse vähendamine sadamaraudtee kasutuselevõtuga.

Mida varem suudame autod ja bussid sinna suunata, seda vähem on mürgiseid heitgaase Riia mäe ja kaubamaja ümbruses ning usutavasti paraneb sealkandis jalakäijate ja roolikeerajate läbisaamine.

Kalasabad tänaval

Paljudele on mõistatuseks suve jooksul Turu ja Võru tänavale märgistusena tekkinud kalasabad. Arvestades pingestuvat liiklust, suurenevaid ummikud ja üha lisanduvaid autosid (aastas keskmiselt 7-8%), olnuks igati mõistlik joonida nimetatud tänavatele kitsamad sõidurajad.

Kelle jaoks tehti mõlemale poole Võru tänavat kolme meetri laiused kõnniteed? Varem jätsid lähedal asuvate eramute asukad oma autod tänava äärde, praegu aga on näha, kuidas neljarattalised seisavad koduaiale lähemal murul.

Kolme-nelja aasta pärast on Võru maantee kindlasti umbes, sest kolitakse Ülenurmega piirnevatesse uusasumitesse ja autoga tööle tulijaid lisandub pidevalt. Kas alustame siis liiklusvoogude sujuvamaks muutmist jälle otsast peale rekonstrueerimistega – seekord tänava laiendamise eesmärgil?

Turu tänavale andnuks hea tahtmise korral mahajoonitud kalasabade asemel ja kitsamate radadega tekitada juurde ühe lisaraja kas kesklinna või Sõpruse silla poole. Ka on sellel tänaval ajast ja arust fooripostide paigutus. Mujal maailmas on levinud üle tänava ulatuvad konstruktsioonid, meil poolitavad postid ikka nagu muiste terve tänava, võttes enda alla võimaliku sõiduraja.

Bussirada Sõpruse sillale

Kui Sõpruse sild mõne aasta pärast kapitaalremonti läheb, ei tohiks ametnikud kahe silma vahele jätta ühistranspordile kiirema liikumise võimaluse loomist. Selleks tuleks praegu silla keskel kulgevad soojatorud viia täielikult silla alla ja teha nende asemele ühissõidukite jaoks eraldi rada.

Nii Turu tänavalt kui Kalda teelt annaks fooridega mõlemas suunas busside liikumist reguleerida. Praegu toppavad ühissõidukid tipptunnil võrdselt teiste autodega ühises ummikus ja sõitjad kiruvad alusetult bussijuhte, et need ei suuda graafikus püsida. Seda rada saaksid kasutada ka operatiivsõidukid, kui vaja kiiresti sündmuspaigale või abivajajani jõuda.

Uus linnapea on ametis oldud saja päeva järel teada andnud, et tema südameasjad on liiklusprobleemid, kuhu kuulub ka bussiliiklus, ning rohelisem elukeskkond. Õpipoisiaeg on ümber, käes on selliaastad ja ükskord tuleb saada ka meistriks.