Enne eilset ma veel uskusin detailplaneeringutesse, kuigi Laine Jänese aegne linnavalitsus oli seda usku kõvasti kahandanud. Mäletate küll neid planeeringute jamasid, mis Tartus on viimaste aastate jooksul olnud. Küll tulid hooned planeeringust kõrgemad, küll laiemad, küll kasutati teistsuguseid materjale ning tööviise. Nüüd pandi viimane põnts.

Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ haldusjuhi Gunnar Mälli sõnul soovib kaubamaja algatada ka praeguse detailplaneeringu muutmise, et viia planeering kooskõlla praeguse lahendusega. Nimelt selgus 2005. aastal kaubamaja uue hoone valmides, et selle katusel asuvad ventilatsioonikambrid on lubatust 1,5 meetrit kõrgemad.

Lugege seda viimast lõiku veel kord. Lugesite…

Mida see tähendab? Ei rohkemat ega vähemat kui seda, et sa võid detailplaneeringut jumala rahus rikkuda, mõne aja möödudes viiakse see lihtsalt rikkumisega kooskõlla.

Ehk siis: detailplaneering ei juhi elu, vaid elu (rikkumine, lubatust kõrgemaks ehitamine) juhib detailplaneeringuid. Ehk siis: linnavõim ei ütle kaubamajale (ärimeestele), kui suur võib nende ehitis olla, vaid ärimehed ütlevad linnavõimule, kuidas nende tegude (rikkumise, lubatust kõrgemaks ehitamise) järgi tuleb linnavõimu dokumente ümber teha. Nii on…

Aga kas nii peabki olema?

Saatsin selle küsimuse kõikidele Tartu linnavalitsuse liikmetele. Kuigi linnaplaneerimise rida kuulub abilinnapea Anto Ilile, on detailplaneeringute probleemid räsinud nii tugevasti terve linnavalitsuse mainet, et kindlasti tahaks teada: kuidas meie linna juhid sellesse suhtuvad.

Peaks ju detailplaneering olema kokkulepe nii paljude poolte vahel (ärimehed-arendajad, linnaametnikud, linnavalitsus, erinevad poliitilised jõud volikogus, linnakodanikud). Kui seda kokkulepet ei hoita ning normaalseks peetakse hoopis selle rikkumise tagantjärele silumist, loob see tahes tahtmata mulje, et otsuseid ei tehta vaieldes, kuid avalikult ja selgelt, vaid pigem susser-vusser võimu ja ärimeeste vahel.

See on väga kehv mulje meie linnast.

Mõned abilinnapead jõudsid kommenteerida.

«Kindlasti ei pea nii olema, nagu kirjeldate,» kirjutas abilinnapea Karin Jaanson. «Planeering on ühiskondlik kokkulepe ja sellest tuleb lähtuda, mis ei tähenda, et kokkuleppeid ei oleks võimalik muuta. Muutmine peab toimuma samadest protseduuri reeglitest lähtudes.» Veel lisas Jaanson, et kaubamaja juhtum jääb ajajärku, kus ta veel linnavalitsuses ei töötanud, kuid kindlasti teeb ta asjaolud endale selgeks, et seisukoht kujundada.

«Olen teie mõttearendusega põhimõtteliselt päri ja seisukohal, et nii ei pea olema,» kirjutas abilinnapea Margus Hanson. «Kuna iga detailplaneering on nn. ühiskondlik kokkulepe, siis ehitustegevus peab jääma selle kokkuleppe piiridesse. Sellest, et kaubamaja soovib algatada detailplaneeringu muutmise, sain mina teada, kui lugesin Tartu Postimeest. Soovid soovideks...»

Mis küll äratab detailplaneeringud surnust üles? Sõnadest on vist juba vähe.