Ka on plaanis tänavu ümber ehitada Ihaste tee ja Kalda tee ristmik. Selliselt, et Kalda 2, 4 ja 6 majade väljasõit tänavale oleks sellesama ristmiku kaudu. Praegu on seal lühikese vahega kaks ristmikku, mis pärsib liiklust.

Teine etapp tuleval aastal

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak märkis, et ühtlasi on kavas juba tänavu ümber tõsta ka bussipeatused.

Kesklinna poole suunduvate busside peatus nihutatakse pisut Annelinna suunas. Annelinna suunduvate busside peatus nihkub umbes selle koha peale, kus praegu on reguleerimata ülekäigurada. See ülekäik on plaanis kaotada.

Tuleval aastal, teises ehitusetapis tehakse Sõpruse ring ümber nii, et lisarada parempöördeks tuleb igale ringi suubuvale tänavale.

Suur ümberehitus eeldab aga Kalda tee alguse laiendamist selliselt, et maad tuleb võtta Eedeni kaubakeskuse parkla arvelt. See omakorda sunnib Eedenit parklat ümber ehitama. Parklakohtade hulk palju siiski ei vähene.

Tartu Tarbijate Kooperatiivi juhi Tarmo Pungeri sõnutsi on leitud lahendus, parkimine «kuusepuusse» või «kalasabasse», millega kohti jääb vähemaks kõigest kuue või kaheksa võrra. Eedeni parklates on kokku kohti 450 autole. Uus parkimiskohtade asetus sunnib muutma kogu parkla liiklusskeemi.

Parkla ümberehituse ohvriks tuuakse mururiba, kus, nagu korduvad katsed on näidanud, ei pea vastu ei muru ega põõsad. Pungeri sõnul ei ole mingit tolku olnud muru ülekülvidest ega uute põõsaste istutamisest – inimesed sammuvad ikka kõige otsemat teed pidi. Punger tõdeb, et pealesunnitud parklauuendamine läheb ettevõttele maksma umbes miljoni.

Ilmselt vajab põhjendamist, miks algab Sõpruse ringi ümberehitus hilissuvel või suisa sügisel, eriti sel taustal, et veel juunis kõneles abilinnapea Margus Hanson soovist septembriks, kui puhkused läbi ja algab kool, tööd lõpetada, et mitte liiklusele jalgu jääda.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak märkis, et objekt on keeruline ja juuni lõpus tegi veel volikogu omad täiendused Sõpruse ringi rekonstrueerimise plaani. Nii kulus magus suveaeg hoopiski ehitust ette valmistavateks töödeks.

Volikogu soovitus oli, et jalakäijad ja jalgratturid ei peaks tulevikus Sõpruse sillale viivat tänavaosa ületama sebrat pidi, vaid loodaks kergliiklustunnel või -sild. See suurendaks ohutust ja soodustaks liikluse sujuvust.

Kuna maa sees on väga palju kommunikatsioone – gaasitorud, keskküttetorud jne –, on linnavalitsuse seisukoht olnud mitte planeerida tunnelit, vaid eelistada silda, kuna esimene variant oleks utoopiliselt kallis.

Nii põhjendas näiteks Margus Hanson. «Üldse eelistatakse kergsildu tunnelitele, kuna need on depressiivsed asjad,» lisas ta.

Võrdluskoht on Aardla tänava kergliiklustunnel, mille hind on 19 miljonit. Tunnel on seal lühem ja maapõu pole ka täis kaablite ja torude räga.

Kergliiklussilla hinnaks oletatakse kümmekond miljonit krooni.

Ka sellise silla ehitamine pole probleemivaba. Anne kanali poolses otsas saab hõlpsasti rajada panduse ehk kaldtee, mida mööda näiteks jalgratta või lapsekäruga hõlpsasti sillale saab, ent Eedeni-poolses otsas ei pruugi pandusele ruumi jaguda.

Alternatiivid on trepp ja lift ja võibolla ka silla suundumine Eedeni keskuse parkla teisele korrusele.

Sild on linna antud projekteerimistingimuste kohaselt katusega kaetud.

Silla ehitamine võib päe-vakorrale tulla aastail 2009-2010.

Parklale korrus lisaks

Eedeni juures on veelgi muutusi tulemas. Nimelt on joonestamisel ideekavand, mis näeb ette praeguse kahekorruselise parkla ehitamise kolmekorruseliseks.

Lisaks parkimiskohtade hulga suurendamisele võiks see ehitus tuua ka rambid, mida mööda saab alumisest parklast teisele ja kolmandale parkimistasapinnale sõita. Praegu saab parkla teisele tasapinnale ainult Sõpruse sillalt.

Ümberehitus võib alata isegi järgmisel suvel, kui kõik ettevalmistused sujuvad, ütles Tarmo Punger.