Uuring: normaalseks eluks on Eestis vaja 10 000-kroonist palka
24.07.2006 00:01
Priit Rajalo
 Ajal, mil riigijuhid tunnevad uhkust ligi üheksa tuhande kroonini kerkinud keskmise palga üle, leiab 28 protsenti eestimaalastest, et normaalseks äraelamiseks oleks kuus vaja kätte saada vähemalt 10 000 krooni.
Postimees palus uuringufirmal Emor välja selgitada, kui suur peaks eestimaalaste hinnangul olema nende iga kuu kättesaadav palk, et Eestis normaalselt ära elada. Mis on normaalne äraelamine, jäi vastajate enda hinnata. Enam kui poolest tuhandest 15–74-aastasest vastanust 28 protsenti leidis, et vaja oleks 10 000-kroonist netosissetulekut. 24 protsenti leidis, et piisab, kui kättesaadav raha jääb 5001 ja 9999 krooni vahele, 16 protsendi vastanute arvates alla 15 000 krooni hästi välja ei tule.
Naised rahul vähemaga Tagasihoidlikumad küsijad olid naised: 32 protsendile piisaks kümnest tuhandest, 31 protsendile vastanuist viiest kümne tuhandeni. Seevastu 27 protsenti meestest põrutas, et normaalseks äraelamiseks peaks Eestis kuusissetulek olema 15 000 krooni. Tallinna keskturul riideid müüv Valentina Lotikova on veendunud, et kuna tal on lapsed juba iseseisvad ning tema pensionär, siis normaalselt elaks ta kümne tuhande krooniga kuus ära küll. «Ma olen ju müüja,» kõlas tema magushapu muige tagant vastus küsimusele, kui suur praegune sissetulek ka on.
Nii Lotikova kui samuti juba kümnendat aastat turul müüjaametit pidav Tatjana Kovaljova nentisid justkui ühest suust, et kuigi turul liigub igasugu inimesi, on rahvas Eestis siiski nende nägemuse järgi vaene. «Et Eesti keskmine palk on 8000–9000 krooni bruto, seda on raske uskuda,» märkis Kovaljova. «Ma ei usu, et Eestis on palju neid inimesi, kes 10 000 krooni kuus kätte saaksid,» lisas Lotikova. «Paljudele on isegi 350-kroonine jopp kallis. Turule tullakse süüa ostma, sest siin on kroon-kaks odavam ja see on juba väga tähtis.» Vanakraamikaupmees Valeri Karetin seevastu võttis kogu palgateema elutargalt kokku: «Minul kulub elamiseks täpselt niipalju, kui ma teenin. Aga selle palgaga on nii, et anna palju tahad, ikka on vähe!» Statistikaameti järgi oli Eesti keskmine brutopalk (maksud maha) esimeses kvartalis 8591 krooni ja 2004. aasta andmetel teenis 10 000-kroonist kuupalka vaid mõni protsent töölkäivatest eestimaalastest. Näiteks keskmine brutopalk oli möödunud aastal kõrgeim Tallinnas (9462 krooni), madalaim Ida-Virumaal (6057 krooni). Keskklassi standard Ärimees Rein Kilk alustas vastust küsimusele, kas 10 000 krooniga kuus elaks praegu Eestis normaalselt ära, vaatega minevikku, öeldes, et omal ajal oli ta isegi kuulunud madalamasse palgaklassi ning kaunis kasinalt elanud. «Ega midagi ei jäänud tegemata ja saamata. Küsimus on selles, kuhu inimene oma lati seab,» märkis ta. «Kui tahta sporti teha, siis sangpomm ei maksa ju teab mis palju, mingi fitness-klubi kuldkaart on juba hoopis teine asi.» Siiski möönis Kilk, et 10 000 krooniga kuus peaks ikka ära elada saama ning see võiks olla summa, millega saab ajaga kaasas käia. Ta vaagis, et kui maailma keskklassi standardnäitajate – oma maja ja auto järgi võtta, siis seda alla kümne tuhande küll välja ei mängiks. Kilk on aga kindel, et veel praegune põlvkond saab näha aega, kus Eesti palgad on võrdväärsed Euroopa omadega. Praegu puhkusel viibiv peaminister Andrus Ansip avaldas lootust, et kui Eesti majanduskasv jätkub praegusega samas tempos, siis võib 10 000-kroonine keskmine brutopalk olla reaalsus juba tuleval aastal, sama suur netopalk aga kõige optimistlikumate prognooside järgi kahe aasta pärast.
|
Vanemad uudised
