Reformierakondlase Andrus Ansipi valitsus leidis neljapäeva õhtul, et lükkab ettevõtte tulumaksureformi järgmise valitsuse kaela. See otsus näitab nii praeguse koalitsiooni tegutsemisvõimetust ja lagunemisohtu kui ka ilmselt soovi leida märtsi üldvalimiste kampaania jaoks üks ilus kirss. Hiljemalt aastaks 2009 peab Eesti euroliidu nõudel muutma ettevõtete tulumaksuvabastuse sätteid. Võimalusi on mitmeid ja rahandusministeeriumi ametnikud on neid ette valmistanud juba aastaid. Ka eelmine koalitsioon, kus rahandusministri tooli hoidis respublikaan Taavi Veskimägi, otsis lahendusi ettevõtte tulumaksureformiks.Üks võimalus on piltlikult öeldes ajada jalad harki ja öelda Euroopale näkku, et me ei tagane oma nullmääraga ettevõtte tulumaksust. Teine võimalus on siiski seada aastaks 2009 mingi suurusega maksumäär ka ettevõtete tulule. Need on kaks jämedat teed. Aga nii maksumäärade kui ka maksustamisviiside vahel on mitu valikuvõimalust. Pakutud on näiteks võimalust tulumaksu edasi lükata, siis võimalust luua maksuvaba tulureserv. Aga valimiste eel ei taha ilmselt ükski erakond hääli kaotada. Seda enam, et ettevõtte tulumaksu nullmääraga annab kampaanias ka ilusasti vastanduda Rahvaliidule. Rahvaliidu rahandusminister Aivar Sõerd ja teisedki selle partei majandusideoloogid on kannatlikult terve kevade ja suve talunud sapiseid rünnakuid ja valmistanud avalikkust ette selleks, et aastal 2009 saab Eesti kümneprotsendilise ettevõtte tulumaksu. Lisaks peaks dividendide saajad maksma veel kümme protsenti tulumaksu. Neljapäevase otsusega leidis valitsus sisuliselt, et lihtsam on mitte midagi teha. Ettevõtte nullprotsendine maksumäär on peaministripartei lapsuke. See lubadus oli üks nende 1999. aasta valimiskampaania veduritest. Firmajuhtide ja investorite ringkondades oleks ettevõtteile tulumaksumäära taastamine ilmselt sama ebapopulaarne kui noorte perede seas mõte kärpida vanemapalka. Märtsivalimiste kampaania üks rindejoon on niisiis sõnastatud. Aga iseasi on, kas see on ka tõsine teema, millest lähiaastail sõltub Eesti elu kvaliteet. Kümneprotsendine maksumäär pole vana Euroopa kontekstiski sisuliselt muud kui maksuvabastus ja euroliidu poliitikute silmis maksuparadiisi tiitli saamine annab Eestile palju tõsisema tagasilöögi, kui mõne kiiret kasu ihkava investori tulemata jäämine. |