«Selles talus on elanud juba mu laste vanavanaisa,» annab suvekodu pikast ajaloost lühiülevaate Ala-Parmu perenaine, teaduskeskuse Ahhaa juhataja Tiiu Sild. Sellepärast polegi Ala-Parmu Sildadele lihtsalt mõnus suvine äraolemiskoht, vaid paik, kus iga asi räägib mõne loo. Võtame või suure perve alla jääva päevinäinud sauna, mis on suurem kui mõne mehe majake. Seal on nõgised palgid, liha suitsutamise konksud ja kooliõpetajast vanaema, kõiki töid jooksujalu teinud Silla Hilda rooste läinud kümneliitrine piimamannerg, hoolega maalitud nimi Sild peal.Rebane leppis vähesega Sauna seni legendaarseim lugu on seotud halbade kommetega rebasega. Olid Sillad kord saunas ja kae, tuli sinna ka reinuvader. Aga mitte pesema! Rebane võttis tunnistajate nähes hambusse Tiiu Silla sussi ja putkas metsa. «Ootasime, et ta tuleb tagasi, sest mida vaene loom vaid ühe sussiga teeb, aga ei tulnud, oli selline vähesega leppija,» muheleb perenaine. Teine pool saunast, mida Sildade pere kasutas elamiseks, räägib loo vene ajast. Siis tehti talu talli ühismajandi laut, mille vasikatele keedeti toitu elumajas. «Välja meie vanaema otseselt ei aetud, aga no kes see saab oma kodus elada, kui seal võõrad kamandavad,» võtab Tiiu Sild selle valusa aja loo lihtsalt kokku. Sauna kõrval Sildade kaevatud tiikide juures tuleb perenaisele naer peale, kui ta meenutab septembrikuist vesirooside istutamist, pea vee all. «Õudne, siin tiikides elavad koletised,» lisab ta salapäraselt. «Aga neid ei tohi mitte keegi näpuotsagagi puutuda! Mu marubioloogidest tütred on need elukad ära määranud ja kinnitavad, et nad kõik kuuluvad punasesse raamatusse.» Võpsikus troonib klassikalise maamajapidamise juurde kuuluv välikemps. Kord, kui perenaine unustas end sinna ämma hoolega kogutud ajakirjandust lugema, hakkas võsa ragisema. Tiiu Sild arvas, et lapsed teevad jälle koerust, ja hüüdis: «Kuulge, põrsakesed, mis te jamate!» Seekord olid süüdi hoopis metsseapõrsad. Lugusid siin jätkub, aga Tiiu Silla kaasa major Villu Tamul kamandab kõik ringliiklusega elutuppa lõunale. Enne, kui suure pliidi ja põrandaküttega köögis mikrolaineahi töö otsa kuulutava kõlli teeb, kuuleme, et kümme aastat tagasi jättis Tiiu Silla kadunud abikaasa Veljo Sild vanast majast alles vaid katuse, toetas selle kõrgetele vaiadele, valas uue vundamendi ning ehitas katuse alla täitsa uue maja. Selle akende all on perenaise istutatud roosipõõsad, mille lõhn kandub tuppa. Tee, mida tahad Menüüs on suitsutatud kanakoivad, eriti magusad maasikad, mitut sorti kooki ning kartuli- ja kurgi-tomatisalat, kuhu on helde käega hapukoort ja sibulat lisatud. Major Tamul soovitab omavalmistatud juurviljahautist hakklihaga. Viimane on võrratu, nagu muugi, kuid tõe huvides tuleb märkida, et tegu on siiski hakklihahautisega, kuhu on lisatud ka pisut juurvilja. Suvekodu jutu juurde tagasi tulles märgib Villu Tamul, et see on tõepoolest kõigile oma lugude koht. Ja meenutab lapsepõlve suvekodusid, kui ta koos Vanemuise näitlejannast ema Elo Tamuliga Võsul või teatri Kurepalu suvekodus aega veetis. «Inimese suhte kohaga tekitabki suvekodu,» ütleb ta. «Mulle on lapsepõlvest sisse jäänud, et suvekodus on kõrged männid. Võsul olid need mere- ja Kurepalus maalõhnalised.» Ala-Parmu talus on kohisevaid puid kõvasti, ka mände. Teatrirahvaga veedetud lapsepõlve meenutab seal Villu Tamulile ka naabrinaine, Kaarel Irdi ja Epp Kaidu tütar Mari Ird. Kaugemal suvitavad koorijuht Vaike Uibopuu ja Kaplinskid. Juttu jätkub, pererahvas ei kiirusta kuhugi. «Selle koha märksõna ongi tohutu vabadus,» ütleb Tiiu Sild. «Siin võivad kõik teha seda, mida ise tahavad. Kui tahad, lähed ujuma, kui tahad, loed raamatut.» Näiteks üleeile istus ta mõnuga akna all suures punases tugitoolis ja luges Loomingut, eile nokitses mõnuga roosipõõsas. Tegelikult tuleks Ala-Parmu ümber nimetada Paradiisiks. --------------------------------------------- Selle loo tegelased • Tiiu Sild, Ala-Parmu talu perenaine, sihtasutuse Teaduskeskus Ahhaa juhataja, hariduselt keemik, kes tunneb kadestusväärselt hästi oma suvekodus elavaid linde, loomi ja vee-elukaid. • Villu Tamul, Tiiu Silla kaasa, ajalookandidaat ja major ehk rahvusvaheline mees – kaitsejõudude peastaabi relvastuskontrolligrupi ülemana sõidab ta iga kell sinna, kuhu tarvis. Niidab vabal tahtel suurima heameelega suvekodus muru. • Mari Sild (25), pere vanim tütar, molekulaarbioloog, lõpetas Taani ühes ülikoolis just magistrantuuri ja astub seal doktorantuuri. Elleri koolist saadud pianistiharidus on temasse sügava jälje jätnud, sest nagu Mari kusagil klaverit näeb, nii ta seda mängima hakkab. Ala-Parmu talus on klaver muidugi olemas. • Elin Sild (23), pere noorem tütar, Ahhaa koolitusjuht, magistrikraadiga bioloog, kes on lapsest saadik kõike roomavat ja liikuvat vaimustusega vahtinud ning oskab ilmselt loomade keelt. Lapsena karjas käies koolitas vanaema lambad kahel jalal käima ja üle toki hüppama.
> Loe edasi |
