Linnavalitsuse maja asemele peaks lähiaastail kultuuriministeeriumi toel kerkima uus haldushoone, kuhu tuleksid muu hulgas ka kultuurimaja ning linnavalitsuse ruumid, rääkis Kallaste volikogu esimees Jaak Üprus. Üpruse sõnul taotleb Tartumaa Omavalitsuste Liit koostöös Tartu maavalitsusega kultuuriministeeriumilt hoone projekteerimiseks ja ehitamiseks kokku 30 miljonit krooni.Üprus lisas, et uus hoone peaks olema sama suur kui eelmine – pinda umbes 1500 ruutmeetrit – ja matkima vana hoone stalinistlikku stiili. Turistid randa Pärast 2006. aasta oktoobrikuist põlengut kolisid Kallaste linnavalitsus ja raamatukogu lasteaia ruumidesse. Raamatukogu sai endale kaks nädalat tagasi samas majas värskelt renoveeritud ruumid ning jääbki sinna. Lammutamisele läheb ka vana ehituskontori hoone Võidu 119, nii avaneb tee Peipsi järve äärde. Volikogu esimees plaanib turistide meelitamiseks rajada sinna avalikult kasutatava rannapargi. «See ala jääb kindlasti hoonestamata,» lubas Üprus. Vana kutsehariduskeskuse ühiselamu annab aga ruumi maanteelt linna viivale teele. See oleks Üpruse sõnul kahesuunaline, kuid kahe sõidusuuna vahele jääks haljasala. Ühe variandina võiks tema sõnul sinna püstitada mõne skulptuuri. «Ma tahaks Tallinnast Russalka ära varastada,» viskas Üprus nalja. Varem polnud Kallastel vaja ühtegi liiklusmärki, sest linnakese teed olid kiirema sõidu jaoks liialt auklikud, nüüd on aga asjad teisiti. «Nüüd tuleb märgid välja panna, sest kõik linnatänavad on niinimetatud vaese mehe asfaldi all – see kannatab kerget transporti,» sõnas Üprus. Kapitaalset teeremonti pole linnal tänavu mõtet ette võtta, sest mõne aasta pärast tuleb kõik teed vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamise tõttu üles kaevata. Linn lõikab aga kasu ka linnavalitsuse põlenud hoonest – kivid peenestatakse ja sellest saadavat betoonkillustikku saab kasutada tänavate ehituses. Linn areneb Jaak Üpruse sõnul on Kallaste viimastel aastatel senisest enam raha suunanud just infrastruktuuri ja linna majanduse arendamisse. Linna eelarve on tema kinnitusel kahekordistunud, nii et aasta lõpuks peaks tänavune eelarve ulatuma 20 miljoni kroonini. «Nüüd meil on juba, mida linnas näidata. Varem oli häbi, kui keegi külla tuli, nüüd enam ei ole,» rääkis Üprus. Tema sõnul on linnakeses viimasel ajal võsast välja raiutud ka hulgaliselt parke ja tänu sellele on linna avalik ruum mitmekordistunud. |