Tartu abilinnapea Jüri Sasi leiab, et nii traagiline linnas olukord ei ole, et lasteaiapersonali poleks üldse kuskilt võtta. Sasi viitab sellele, et selgi kevadel lõpetas Tartu Ülikooli hulk noori inimesi, kes soovivad just Tartu lasteaedadesse tööle tulla.

Näiteks Triinu ja Taavi lasteaia juhataja kohusetäitja Marika Hindi sõnul said nemad endale suisa kaks noorukest ülikooli lõpetanud toredat neidu õpetajaks. Ent samas peab Hint nentima, et neil on vajaka hoopis koristajast – juba kevadel pandi kuulutus lehte ja ei kedagi. Kes see ikka tahab miinimumpalga eest rabada!

Abi suhtlemisest

Kuigi Meelespea lasteaia juhataja Jana Treier tõdes, et neil praegu meeskonnas tühja kohta ei ole, on tema hinnangul üldiselt kaadriga ikka probleeme. «Meie maja kogemus on, et kui noored õpetajad tulevad, siis nad töötavad neli kuud või neli aastat ja seejärel suunduvad ikka tasuvamatele töödele,» rääkis ta.

Näiteks lähevad nad sekretäriks või siis üldse välismaale. Samuti peibutab lasteaiaõpetajaid Tartut ümbritsevates valdades pakutav tuhande krooni võrra kõrgem palk.

Ka Kannikese lasteaia juhataja Ülle Västrik, Helliku lasteaia juhataja Maie Kurul ja Sireli lasteaia juhataja Jelena Ustav kinnitasid, et lasteaiaõpetajatega on üsna kitsas. Västriku sõnul on talle esitanud 13. juulini kestval konkursil ühele õpetajakohale avalduse kaks äsja kooli lõpetanut, Sireli lasteaia kahele õpetajakohale laekus vaid üks avaldus.

Jelena Ustav meenutas, et kui ta viimati konkursi välja kuulutas, siis temaga koos otsisid töötajaid tervelt viis lasteaeda. «Vana kaader, kes on hästi koolitatud, on püsikaader, meie kullafond!» tõdes Ustav ja lisas, et kui ainult kullafondile lisaks tuleks tublisid noori juurde.

Noored lähevadki õppima, lõpetavad ja kaovad kuskile ehk osa nii Tartus kui Tallinnas koolieelse lasteasutuse pedagoogiks õppijatest läheb kohe pärast lõpetamist tulusamale tööle, oletas Maie Kurul. Ta märkis, et Tartus lõpetavad kooli paljud, kes juba töötavad lasteaedades.

Jüri Sasi hinnangul tekitab lasteaiakaadrisse augu sisse see, et ülikooli lõpetanud ja lasteaedadesse tööle tulnud noored lähevad ruttu lapsehoolduspuhkusele.

«Aga kui nüüd vaadata, siis Tartu lasteaedades on suhteliselt palju noori inimesi tööl õpetajatena, nad on teadlikult valinud selle ameti ja neile see töö meeldib,» rääkis Sasi ja lisas, et kuigi palk võiks tõepoolest suurem olla, ei ole palk esimene eelistus, kui amet meeldib.

Ploomikese lasteaia juhataja Tiina Käärik tõdeski, et nende majas on ridamisi kuus kasvatajat beebi saanud ja praegugi käivad otsingud õpetajakoha täitmiseks.

Käärik leiab, et kuulutuse kaudu töötaja leidmine on teisejärguline, tema kogemuse põhjal on tõhusam see, kui otsida potensiaalsete tööle tulijatega, näiteks koolilõpetajatega, personaalset kontakti.

Uus väljakutse

Tartusse Ida tänavale rajatava Lotte lasteaia juhataja Viive Vellemaa tõdes, et personali leidmine on vastsel töökohal üks esmaseid ülesandeid, millega ta kavatseb alustada esimesel tööpäeval, 16. juulil.

Vellemaa sõnul on lasteaeda vaja otsida 25–30 inimest, pedagoogilise personaliga peavad kokkulepped olema saavutatud septembriks, et lasteaiale saaks koolitusluba taotleda.

«Kui vaadata viimaseid konkursse, mida kolleegid on korraldanud, siis koka koht on selline, mida on väga raske täita,» nentis seni Päkapiku lasteaia juhatajana töötanud Vellemaa.

Vellemaa sõnas, et kuigi ka õpetajate leidmisega võib probleeme tulla, motiveerib täiesti uus lasteaed lisaks äsja kooli lõpetanutele ka juba värvatud lasteaiaõpetajaid töökohta vahetama. «Siin on väljakutse uut maja luua ja sellele nägu anda kindlasti väga suur,» lisas ta.

Oht Lottesse töötajaid kaotada teeb aga mitmed lasteaiajuhatajad murelikuks.