«Te süüa ei taha? Meil on hernesupp!» küsib Anneli, kui Piusa jõekääru kaunis embuses autost välja astume. Jään, suu lahti, majesteetlikku Kõlgusniidu paarikümne meetri kõrgust liivakivimüüri vahtima. Raputan pead, et ei taha, ning Anneli viib mu jalamaid palgiotsal istuva režissööri Ain Mäeotsa juurde.Mäeots on abivalmilt nõus jutustama, mida aga ajakirjanik kuulda tahab. Ei olevat tal kiire ega midagi! Võtteni läheb niikuinii aega. Mikrobussi tagauste vahele seatud väligarderoobis saab Siiri Sisask parasjagu grimeerijalt Kaire Hendriksonilt viimast lihvi. Siiri on näost must nagu Mooramaa mees, takused tumedad juuksed ulatuvad tagumikuni. «Täna on meil esimene võte peaosatäitjaga. Siiri Sisask mängib keskmist Taarkat,» selgitab Mäeots. «Noor Taarka on Inga Salurand ja vanem Marje Metsur.» Kõik teavad, et Kauksi Ülle kirjutas oma loo kangelanna osa just Merle Jäägerile. «Taarka» vabaõhuetendust mängis Vanemuise teater Setumaal üliedukalt kaks suve järjest! «Miks Mercat filmis pole?» küsin ettevaatlikult. «Merca on olnud ja jääb üheks mu lemmiknäitlejaks, selles ei ole küsimus,» vastab Ain Mäeots soojalt ja veenvalt. «Aga vaadake, enne, kui setu ühiskond Taarka omaks võttis ja teda tunnustama hakkas, enne seda räägiti Taarkast, et ta on võõrast verd, ohtlik. Merca on kõige paremas mõttes ehtne setu. Siin ei ole üldse küsimus kellegi näitlejavõimetes. Kui sa aga filmis hakkad heledat verd inimest tumedaks tegema, siis ei tule sellest midagi välja. See mõjub võltsina.» Mäeots räägib veel pikalt, et filmis ei saa midagi olla tinglik. Kõik peab olema ehe! Kaksikutest staar Kaks äravahetamiseni sarnast tüdrukunääpsu silkavad kostümeerijate vahel ja nõuavad tähelepanu. Kaksikute Kirke ja Helge paigalenaelutamiseks ei piisaks ühest pudelist. Kahte oleks vaja! Stseenis, mis kohe filmimisele tuleb, mängib Taarka oma tütre Tato ehk Tatjanaga. Kirkel ja Helgel on mõlemal Tato setukeelne tekst peas. «Me võtame neid kordamööda. Me ei ole ju neid enne proovinud,» räägib Ain Mäeots hasartselt. «Vaatame, kummale paremini üks või teine stseen istub.» Kirke ja Helge on kunstnikepaari Kalli ja Ove Kalde tütred, ja nii nagu ema Kalli ütleb, rääkis Setumaa juurtega isa Ove oma tütardega juba ammu enne filmivõtete algust kodus setu keeles. Räägib praegugi. Et laste kõrv ja keel harjuks. Kalli Kalde ütleb veel, et see kõik on nii tore. «Tüdrukud on väga aktiivsed. Täna on esimene päev, ma tegelikult ei tea, kuidas läheb!» ohkab ta kergelt ja hoiab pilgu hellalt oma silmateradel, kes kaovad juba vee äärde võtteplatsi poole. Filmi teine režissöör Hardi Volmer seisab ja mõtiskleb. Kala lööb sulpsu. «Oh selles filmis on kõik tingimused olemas, et mind paeluda. See on lauludega külalugu. Etnograafiline ja ajalooline eesti asi ja väga sügavalt setu asi, mida ei ole iialgi tehtud. Äärmiselt reljeefne ja äärmiselt huvitav karakter, traagiline elusaatus!» räägib ta. Traagilise elusaatusega keskmises vanuses Taarka on juba varbaidpidi vees. Režissööri esimene assistent Elo Selirand «soojendab» Tatot, ehitades koos temaga liivalossi. Ain Mäeots seisab Siiri juures. «Oluline on fiiling, mitte keel!» kostab katkendlik jutt. Filmi operaator Elen Lotman on kaamera taga parvel kummargil. Kaenlaaukudeni ulatuvates kummipükstes abiline Rein Pruul seisab Piusa jõe voogudes otse kõrval. Võtteplatsi abimees Margus Männa käib luuaga ringi ja pühib jõekaldalt ülearuseid jälgi. «Emme, ma istun sinu kõrvale,» ütleb Helge, sest esimese duubli saab endale õde Kirke. Vaikus, täielik vaikus! «Mootor. Kaamera. Siiri!» kostab üle platsi. Taarka kummardub vee kohale ja peseb linaseid rätte. Nühib ja nühib. Jõuga, ehtsalt. Tato mängib eemal ja viskab siis ühtäkki peotäie märga liiva ema suunas. Viskab teist korda. Ema pahandab. Tato kilkab vastu. Setukeelsed laused kajavad vastastikku muudkui pliks ja plaks. Siis hüppab Tato emale kukile. Taarka väntsutab tütart ja tõmbab tal märjaks saanud linase särgi üle pea. Tahab midagi öelda, aga vakatab siis! Lapsel on kaelas üks tuttav asi. Ehe, mille puhul Taarka teab, et on selle ammu ära visanud. Taarka usub, et just selle ehte pärast pole tema saanud mehele. Kas halb õnn tabab nüüd ka Tatot, küsivad naise hirmunud silmad. «Nelikümmend kaks, üks. Duubel üks,» hõikab tiimi liige Marje Jurtšenko ja lööb klapi võtte lõpumärgiks kokku. Üle Piusa jõe ürgoru kõlab kaasaelajate tunnustav aplaus. Minul jookseb erutusevärin üle selja.
Kes on Taarka? • Tõsielul põhineva loo peategelane Hilana Taarka (1856–1933) on rikkas setu peres kasvanud lauluandekas ja temperamentne neiu, kes pärast isa joodikuks ja kaardimängijaks muutumist oli olukorras, kus talle polnud anda kaasavara ning ta pidanuks setu kommete järgi jääma vanatüdrukust teenijaks venna majja.
> Loe edasi |
