Signe Lahtein: suvele vastu lasteaiasabas
13.06.2008 00:01
Signe Lahtein, pereajakirja Meie Pere peatoimetaja
|
| |
|
 |
Signe Lahtein |
|
|
|
|
Rõõm on tõdeda, et Eestis sünnib tänu edukale perepoliitikale taas rohkem lapsi – kuhu ka ei vaataks, ikka on silmapiiril paar-kolm titevankrit! Need, kes neis nohinal magavad, on enamasti juba esimestest elupäevadest saadik ka lasteaiajärjekorras.
Praegu, suure suve alguses on aga sajad pered Eestis ühesuguses seisus: teadmatuses oma sügisesest saatusest. Tööle tuleb minna, aga kuhu ja kelle hoolde oma mudilane jätta? Lasteaiakohta ju pole. Aga on lootus, et äkki siiski jääb mõni koht tühjaks, keegi ütleb ära, ja ehk võetakse siis ikkagi «meie joonealune».
Ei mäletagi praegu peast seda numbrit, mis tähistab aia-sabas olevate laste arvu minu kodukandis. Lehes kord kirjutati ja number oli nii suur, et mul kadus lootus oma last, kes siis oli alles sündinud, üldse enne kooli lasteaeda saada.
Panin ta aga siiski igale poole kirja, nagu kombeks on, ja just see ärataski vägisi küsimuse, kui tõsiseltvõetavad sellised numbrid tegelikult on ja kas keegi üldse kusagil teab, kui palju lapsi reaalselt lähiaastail lastaiakohta vajab?
Praegune süsteem näeb ette, et emmed rallivad läbi kõik ümbruskonna lasteaiad, täidavad kohapeal avaldusblanketi ja jäävad lootma, et ehk kuskile ikka saab. Nii on lasteaias A järjekorras, ütleme, 150 last, lasteaias B ka 150 ja lasteaias C samuti 150. Statistika lööb need numbrid kokku ja teatab, et selles piirkonnas ootab lasteaiakohta 450 last. Tegelikkus võib aga olla selline, et 150 last on lihtsalt järjekorras kõigis kolmes lasteaias korraga!
Minu küsimus on: miks ei võiks lasteaiajärjekord olla mitte lasteaedade endi, vaid kohalike omavalitsuste hallata? Pilt saaks palju tõesem, kaoks n-ö duubeldamine ja vastsündinute mammad pääseksid ühe käiguga (enamgi veel, internetiajastul võiks lasteaiasappa ju valla kodulehel registreerida?).
Samuti võiks keskne süsteem lubada vanemal valida piirkonna lasteaedadest nn esikolmik. Ehk siis järjestada oma esimene valik (kodule/töökohale lähim?), sobivuselt teine ning kolmas. Nii tekiks ühtne ja selge pilt ning lõpeks jabur olukord, kus Mustamäe lapsed käivad lasteaias teises linnaotsas Lasnamäel ja Lasnamäe omad Mustamäel. Sest «lähemal polnud ju kohta!».
Leian veelgi plusse: olukord oleks kergelt kontrollitav ja läbipaistev ning kedagi ei saaks süüdistada selles, et ta ebaausate võtetega lapsi aeda saanud-võtnud on. Lasteaiatöötajad saaksid tegeleda juba aias käivate lastega, kulutamata aega avaldustele, telefonikõnedele, kohta manguvatele vanematele jne.
Ning kaoks suvelõpupaanika, kui mingi aja vältel keegi ei tea, kas Martin, Maria ja Miina tulevad lasteaeda A või lähevad hoopis lasteaeda B, kuhu neid samuti järjekorra põhjal oodatakse.
Samal ajal tuleb Juhani vanaema juba töölt ära, et lapselast hoida, sest aiakohta ju pole, kuid paar nädalat hiljem selgub, et Martin läheb siiski lasteaeda B ning tema koht lasteaias A saab Juhanile! Sarnane segadus valitseb suve lõpul, sügise hakul paljudes Eesti kodudes.
Idee ise on nii lihtne, et kindlasti on sellele tulnud sajad inimesed enne mind. Ja ei nõua ta muud, kui pisut IT-mehe nupukust ja natuke omavalitsuse haridusosakonna töökorralduse muutmist. Nii et, armsad omavalitsejad ja teised poliitikud, tehke see lihtne asi kähku ära! Saate noorte perede tänu ja klassikute kombel tõdeda: tehtud! |
|
|
|
|
