BMWd ja Audid on tegijad vanade autode klassis. Üldkokkuvõttes jäi aga Audi viiendale ja BMW seitsmendale kohale, mis tähendab, et tuhande sama marki auto kohta mullu tekitatud kahjujuhtumite hulk ületas keskmist.

Lõppkokkuvõttes annab loo juures olev tabel märku, et automargi põhjal on vähemasti Tartumaal suhteliselt keeruline oletada, mis toimub selle omaniku peas.

Tabelit ei saa siiski võtta puhta kullana, ehkki selle aluseks on liikluskindlustusfondi andmed kahjujuhtumi põhjustajate kohta, samuti autoregistrikeskuse andmed eri marki autode hulga kohta Eestis.

Tulemust mõjutab ka asjaolu, et näiteks Forde oli mullu 1. juunil registris 60 515, edetabeli tippu jõudnud Chryslereid aga vaid 4167 ja kõige vähem õnnetusi põhjustanud Land Rovereid 625. Kahjujuhtude hulga tipus olevad Volkswagenid põhjustasid Tartumaal 482 kahjujuhtu, viimase koha Land Roverid kõigest kaks. Lõppkokkuvõttes võib mängida oma rolli statistiline viga, mis tuleneb eri automarkide hulga väga suurtest erinevustest.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektori Urmas Kivirüüdi sõnul vääriksid automarkide ja liiklusõnnetuste seosed doktoritööd. Lihtsad arvutuskäigud ei anna paraku neile seostele ühest vastust.

Vanad bemarid

Fakt on siiski see, et 11–20-aastaste autode kategoorias, millega juhtus mullu kõige rohkem õnnetusi, troonivad Tartumaal kahjujuhtumite tekitajate esirinnas Audid ja BMWd, jättes konkurendid kaugele selja taha. Eks ole ju tüüpiline rullnokabemmgi noorukieast ammu välja kasvanud.

Kivirüüdi kinnitusel ütleb tema kõhutunne, et Volvod ei tohiks olla kahjutekitajate esirinnas. Kaskoportfell, kus on üldjuhul uuemad kui kümneaastased autod, näitab teistsugust pilti kui Postimehe tabel.

Kaskokindlustuses eristuvad kahjujuhtumite vallas Kivirüüdi sõnul lausa silmapaistvalt Subarud ja BMWd. Ent kaskokindlustuse juhtumid kajastavad mitte pelgalt liiklusõnnetusi, vaid ka autovargusi. «Subarut üldjuhul ei varastata, aga need teevad palju kahju, sellal kui kallimaid luksusautosid varastatakse, ehkki kahjusid tekitatakse vähe.»

Kivirüüdi sõnul kinnitab Postimehe tabel, et automargi põhjal ei saa inimesi kindlasti määratleda. «Subaru puhul on selline lugu, et Subaru ei sõidagi teisi autosid puruks – ta sõidab iseennast puruks, ilma naljata!» lausus ta.

Tagant otsasõitude liider

Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa värske tagant otsasõitude uuring kinnitab, et 2003. aastast 2006. aasta lõpuni põhjustasid just BMWd Eestis teistest sõidukitest rohkem õnnetusi. Irooniline fakt, arvestades seda, et BMWde pidurisüsteeme peetakse väga heaks.

Tagant otsasõidud moodustavad veidi alla 30 protsendi kõigist registreeritud liiklusõnnetustest.

BMWde kahjutihedus tagant otsasõitude puhul oli tervelt 33 protsendi võrra keskmisest suurem. Edetabelis järgnenud Mitsubishi ja Peugeot jäid oma 12 protsendiga bemarist kaugele maha. Kõige turvalisemalt võib end tunda aga uuringu järgi siis, kui teie auto sabas sõidavad Volvod, Volkswagenid, Audid ja Fordid.

Liikluskindlustuse fond analüüsis õnnetusi sõiduautomarkide kaupa aastatel 1995–2002 ja sai samuti põnevaid tulemusi. Markide kindlustusjuhtumite tiheduse võrdluses oli siis kindlustusseltsiga kõige rohkem tegemist BMWde, Mercedeste, Hondade, Toyotade ja Audide omanikel.

Fond tegi järelduse, et suurema kahjutihedusega sõidukite seas on ülekaalus võimsamad sõidukid.

If Eesti Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna Tallinna büroo juhi Taavi Kiibuse hinnangul on teatud automargid kaskokindlustuse puhul seotud suurema kahjususega.

Võimsamad lõhuvad

Kas bemari rullnokamaine peab päriselus paika? «Vabatahtliku kindlustuse puhul esineb selle autoga küll rohkem probleeme,» lausus Kiibus.

Kallimate ja võimsamate autodega kipub liiklusasjatundjate kinnitusel esinema rohkem kahjujuhtumeid kui odavamate ja väiksemate masinatega. Kiibuse sõnul kipuvad nende autode omanikud end üle hindama ega suuda autot lõppkokkuvõttes valitseda.

«Suuremates ja võimsamates autodes väheneb ka ohutunne – inimesed tunnevad ennast turvaliselt. Ka Volvo on üks turvalisimaid autosid,» lausus Kiibus.

Maanteeameti analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleorg ütleb, et automargist olulisem on see, kui vana ja millises tehnilises korras auto on. «Sageli ei anna ühe margi kolme-nelja mudelit võrreldagi,» lisas ta.

Salva Kahjukäsitluse OÜ juhataja Kaupo Kaareste sõnul põhjustavad õnnetusi inimesed, mitte autod. «Ma ei oska öelda, kas ühe sõidukimargi kasutajatel või omanikel on mingid eripärad,» lausus ta.

Uuemate autode puhul kehtib niinimetatud rullnokamüüt Kaareste sõnul oluliselt vähem kui vanade puhul – «tulnukad» lihtsalt ei jõua osta uusi autosid. Uue auto ostjatest on suurem osa keskeas rahulikumad tegelased.

Küll aga teab Kaareste öelda, et iga päev lõhutakse Eestis liikluses autosid ja inimesi keskmiselt 2,1 miljoni krooni eest.

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 5