Tartu Anne kanalis näitasid veetemperatuurist tingitud supelolusid eile Kersti Meido, Pauline Murel, Marta Püssa ja Carola Jürgenson, kes enne kilgates vette jooksmist hüüdsid «Me oleme hullud!». Mõni sekund hiljem lidusid tüdrukud veest sama kiiresti välja. Ametlikud mõõtmistulemused näitasid kanalivee temperatuuriks 15 kraadi.Kella 13 ajal said Falcki rannavalvurid aga teatada vee soojenemisest kraadi võrra. Esimesed sajad Nädalaid kestnud jaheduse tõttu oli Falcki rannavalvele kuni läinud nädalavahetuseni suuremat seltskonda vaadata toonud vaid mõni koolide kehalise kasvatuse tund. Laupäeval tuli aga oma 40 rannalist, pühapäeval juba 200 ja eile keskpäeval isegi 300. Falcki rannavalvurite kogemus lubab arvata, et kui sellised soojad ilmad kestavad veel mõne päeva, jõuab kanali vesi soojeneda 18 kraadini ja randa saab heisata rohelise lipu. Kanali vesi läheb soojemaks kraadi päevas. Rahvas on tee leidnud ka Emajõe randadesse: vabaujulas loendati keskpäeval 70 rannalist ja linnaujulas 50. Ka jõevesi oli 15 kraadi juures, kuid selle soojenemine võtab kanalist kauem aega. Falck Lõuna-Eesti rannavalve turvajuhi Teet Lille hinnangul võib 18 kraadini jõudmine võtta suure sooja jätkudes nädala. Loeb muidugi ka see, kui soojad või külmad on ööd. Suuri rannauudiseid peale veetemperatuuride Tartust anda polegi, sest nagu ikka valvab neid Falck ja nagu ikka on rannad juba hooaja alguses põhjalikult üle käidud. Uju-misalade põhja kontrollitakse kogu hooaja vältel. Lisaks Tartu kolmele rannale turvab Falck Lõuna-Eesti veel kaheksat randa: Pühajärvel, Türil, Põlva paisjärve, Võrus nii Tamula kui ka Kubija järve ning Tõrvas Riiska ja Vanamõisa järve randa. Lisaks neile on Lõuna-Eestis veel kümneid supluskohti, kus valvet väljas pole. Näiteks öeldi Kallaste linnavalitsusest, et Peipsi ääres on küll ilusat liivast randa, aga ametlikku supelranda pole. Selle rajamine jääb, nagu ikka, raha taha. Uus rand sai mullu hooaja lõpus valmis aga Võrtsjärve ääres Rannu vallas Vehendis. Uus rand Seal on oma 80 meetrit kaldaäärset võsa ja roostikku muudetud liivarannaks. Rannu vallavanema Uno Rootsmaa sõnutsi on see hea uudis ka seepärast, et Vehendis saab lihtsalt järve äärde, mujal jääb eramaid ette. Kallasrajaga on see häda, et päevitada ega telki püsti panna pole lubatud, ainult läbi kõndida. Vehendi ranna üks pisike miinus – nagu mujalgi Võrtsjärve ääres – tükib olema, et nabani vette jõudmiseks tuleb kõndida tavalise veeseisu puhul oma sada meetrit, kuid et järv on praegu madalseisus, siis oma kaks korda rohkem. Kas teate? Valvega supelrannad • Tartus Emajõe linnaujula, Emajõe vabaujula, Anne kanal • Elvas Verevi järv • Otepääl Pühajärve • Türil Tehisjärv • Põlvas Paisjärv • Võrus Tamula järv ning Kubija järv • Tõrvas Riiska ja Vanamõisa järv |