Mõni päev tagasi Tallinna Raamatutrükikojas valminud raamatus «Eesti vanausulised. Väike kirikuloo teatmik» on kirjas, et 2000. aasta rahvaloenduse andmetel nimetas 483 üle 15-aastast tartlast end vanausuliseks. Vanausuliste Tartu koguduses on 167 liiget, palvemajas käib aga üle 300 inimese. «Suurte pühade ajal on meie Tartu koguduse palvemaja inimesi puupüsti täis, kõik ei mahu äragi,» kinnitas Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu ja Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu esimees Pavel Varunin. Ta lisas, et Tartu kogudus on nii-öelda talvine kogudus – suvel on selle liikmed kõik kodukandis, Peipsi ääres. Kõigi koguduste lood Lisaks 1740. aastal koguduseks ühinenud Tartu vanausulistele annab värske trükis ülevaate ka kõigi teiste Eesti vanausuliste koguduste kohta. Nii leiab eesti-, vene- ja ingliskeelsest raamatust põnevat lugemist Tallinna, Mustvee, Raja, Kükita, Kallaste, Väike-Kolkja, Suur-Kolkja, Kasepää, Varnja ning Piirissaare koguduse mineviku ja oleviku kohta. Kodustest pildialbumitest pärinevate vanade fotodega pikitud raamatusse on kirjutanud 11 koguduse lood Tartu Ülikooli vene ja slaavi filoloogia vene kirjanduse õppetooli vanemteadur Galina Ponomarjova ning Eesti ajalooarhiivi peaspetsialist Tatjana Šor. «Minu suur armastus on vanausulised,» ütles Karjalast pärit Galina Ponomarjova, kelle üks vanaema oli samuti vanausuline. «Need rahuliku olekuga inimesed elavad Eestis juba mitu sajandit. Ja vaatamata sellele, et neid on väga palju taga kiusatud, on nad oma usu säilitanud.» Eestis elavate vanausuliste mitmesaja aasta taha ulatuvat ajalugu pole võimalik enam täielikult taastada. «Seda enam tuleb kokku koguda kõik säilinu, mis on seotud vanausuliste ja ka iga üksiku kogudusega,» toonitas Pavel Varunin. «Ülestähendamist vajavad nende nimed, kes on meie ajalugu teinud. See ongi meie uue raamatu peamine eesmärk.» Enne sõda elas Eestis ligi 10 000 vanausulist, nüüd on neid mitu tuhat vähem. «Probleem on selles, et paljud noored ei käi enam palvemajas,» märkis Galina Ponomarjova. «Aga usun, et nende usk säilib. Vanausulised on ju vankumatult oma usule kindlaks jäänud ka hulga raskematel aegadel.» Pavel Varunin on veendunud, et vanausulised jäävad iseendaks ka tulevikus. «Kolkja kooli lapsed õpivad vana slaavi keelt, selles koolis on meie kirikulaule õppiv ja esitav koor,» ütles ta. Mitu toetajat Eesti vanausuliste kirikuloo teatmiku väljaandmist toetasid rahaliselt Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusfond ja riiklikust programmist «Eesti keel ja rahvuslik mälu» rahastatav projekt «Vanausulised Eestis: identiteet ja rahvuslik mälu kakskeelses keskkonnas». Paar aastat tagasi andsid vanausulised välja venekeelse raamatu «Eestimaa vanausuliste ajaloost ja kultuurist». Kas teate?
Kingiks ja müügiks
• Raamatu «Eesti vanausulised. Väike kirikuloo teatmik» andis välja Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühing.
• Vanausuliste kirikuloo tiraaž on 1200. Sellest 500 eksemplari kingitakse kogudustele ja vanausuliste toetajatele. 700 raamatut paneb müüki teatmiku välja anda aidanud kirjastus Huma.
Allikas: Tartu Postimees |
Vanemad uudised
