Eestis arstihariduse saanud ja juba üle paarikümne aasta Soome Heinola reumahaiglas töötav arst Ragnar Viir on nädalavahetusel algava teadussündmuse «Inimene vees ja kosmoses» peakorraldaja. Läinud nädalal kinnitas ta sümpoosioni plakatit ülikooli peahoone stendile ja põles juba siis kannatamatusest rääkida kosmoseelu ja taastusravi ühendavast uurimissuunast, millele sündmus tema sõnul Eestiski nüüd aluse paneb.Ragnar Viir on ise eluaeg tegelenud liikumisprobleemide käes vaevlevate patsientidega. Ta alustas 1970. aastatel Värska sanatooriumis mudavannide ja vesiraviga ning hakkas siiralt huvi tundma selle vastu, miks inimesele kümblemine ja veesolek nii meelt mööda on. Kas see on ainult vaheldus või on sest ka abi? Puhkus taastab jõu «Kui kõik Tartu Ülikoolis käinud jätaksid meelde vähemalt kolm sõna, mis on kirjutatud Inglisillale – Otium reficit vires –, siis oleks ta eluks palju kaasa saanud,» teeb Ragnar Viir vahelepõike. Kui nüüd selle banaalse tõe juurest tagasi kosmoseavarustesse tõusta, siis on üldteada, et pikaajaline kaaluta olek võib põhjustada lihasatroofiat ja osteoporoosi. Selle vältimiseks arendatavad võtted on kohandatavad aga ka tervisespordis ja spordimeditsiinis ning traumadest ja vanusest tulenevate liikumisvaeguste puhul. Kosmoses tekitab probleeme kaalutus, Maal on paljude hädade allikas aga gravitatsioonijõud. Raskustungile aitab vastu seista organismi tugifunktsioon. Inimene veedab kaks kolmandikku elust püsti või poolpüsti. On eluliselt oluline, et liikumiselundkond puhkaks ehk et see veedaks vähemalt öö horisontaalis. Nii taastub ka too üks sentimeeter inimese pikkusest, mis on päevase raskustungile vastupanemise hind. Tsivilisatsioon aga istub «Kõik kaela-, turja- ja seljavalud ning vererõhu- ja sooleprobleemid, isegi immuunsüsteemi nõrgenemine võivad olla istuva eluviisiga seotud,» selgitab Ragnar Viir. «Mida siinkohal õppida kosmosest? Aga seda, et kaaluta olek pakub tugifunktsioonile puhkust.» Maa peal on tõhus kaalutuse mõju uurimise mudel vees olemine. Spaasid tekib aina juurde ja rahvatervise seisukohalt tuleb sellest rõõmu tunda. Liigesevaevustes patsientegi pannakse oma harjutusi tegema maapealses kaaluta olekus ehk vees, kus raskustung väiksem. Niisiis on Tartus aset leidva rahvusvahelise kohtumise eesmärk eri teadusharude tarkust kasutades pakkuda võimalusi elada tervemalt, hoolimata sellest, kas töökohaks on kosmoselaev või Maa. «Inimene vees ja kosmoses» • Teadussümpoosion Tartu Ülikooli aulas 17. ja 18. mail • Kosmose ja maapealse meditsiini võimalikest kokkupuutepunktidest kõnelevad professor Marco Narici Manchesteri Metropolitani ülikoolist Inglismaalt, Gifu ülikooli president professor Tadaaki Mano Jaapanist, taastusravi professor Kaisa Mannerkorpi Göteborgi ülikoolist Rootsist ja professor Alamelu Sundaresan Lõuna-Texase ülikoolist ja NASAst. • Kohal on Rootsi astronaudi Christer Fuglesangi ihuarst Dag Linnarsson. • Esimese päeva plenaaristungi loengud algusega kell 9 on tasuta kuulamiseks kõigile. |
Kõik tänased
