Tõnu Meida
Bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan Meie üks põhilisi ootusi on saavutada õppevaldkonnas ja õppekorralduses samasugust edu, nagu oleme suutnud teaduses. Uuelt rektorilt ootame, et ta oleks suuteline saavutama selle, et õppetöö korraldus muutuks ratsionaalsemaks. Arvan, et see pole ainult meie teaduskonna, vaid terve ülikooli probleem – me kõik oleme huvitatud, et saaksime oma õpet üles ehitada efektiivsemaks, ratsionaalsemaks ja tulemuslikumaks.
Valter Lang
Filosoofiateaduskonna dekaan
Tähtsaim on seotud väikeste humanitaarsete erialade ja rahvusteaduste väärtustamisega ülikoolis ja tervikuna kogu riigis. Probleem on alguse saanud riiklikult tasandilt: humanitaaraladel vähendatakse riiklikku koolitustellimust, üliõpilaskoha baasmaksumus ei ole kasvanud, samas peame igal aastal tõstma ülikoolis palkasid. Ülikooli eelarve mehhanism mitte ei tasanda neid probleeme, vaid pigem isegi võimendab.
Peeter Burk
Füüsika-keemiateaduskonna dekaan
Lihtne oleks vastata, et soovime uuelt rektorilt teaduskonnale palju raha, andekaid ja töökaid tudengeid ning mõistust nende ressursside ärakasutamiseks – sellise soovi täitumine tagaks ilmselt teaduskonna kiire tõusu vähemalt Euroopa juhtivate õppe- ja teaduskeskuste hulka. Paraku pole rektor kuldkalake. Ilmselt tuleb meil oma probleemid ikka ise lahendada, aga rektorilt ootaksime ennekõike sellise õhustiku loomist, mis soodustaks avatud arutelusid ja selgeid otsuseid. Ülikool peaks olema asutus, mille üle tema töötajad oleksid uhked, ja seda mitte ainult kuulsusrikka ajaloo pärast. Realistlikumalt võttes ootame uuelt rektorilt selgeid tulevikuvisioone ja ka realistlikke tähtaegu nende visioonide täitmiseks, et oleks võimalik oma tööd normaalselt planeerida: kas ülikool tervikuna jätkab universitase printsiibi alusel, millal tuleb uus keemiahoone (loodetavasti võimalikult varsti), mis saab füüsikahoonest (kas ja kui palju on mõtet investeerida selle kordategemisse), milline saab olema ülikooli uus struktuur ja millal see käivitub, kuidas saada tühja koha pealt käima ingliskeelsed õppekavad nii, et meile ka piisavalt välistudengeid tuleks jne.
Riho Altnurme
Usuteaduskonna dekaan
Kui järele mõelda, siis polegi ühte konkreetset probleemi, mille rektor peaks ainult usuteaduskonna jaoks lahendama. Probleemid, mille lahendamisest sõltub kõigi teaduskondade saatus, on kogu ülikoolil ühised: Tartu Ülikooli liiga tagasihoidlik positsioon meie riigis ja ühiskonnas ning ressursside nappus õppe- ja teadustööks. Ülikoolisiseselt vajab leevendamist teatud vastumeelsus reformide suhtes, mis on pikapeale tekkinud, ning rohkem on vaja meeskonnatöö vaimu. Uuelt rektorilt ootan võrdselt õiglast suhtumist erinevate valdkondade esindajatesse ning inimesekeskset lähenemist.
Toomas Haldma
Majandusteaduskonna dekaan
Riikliku koolitustellimuse rahastamise suurendamise kõrval peame oluliseks ülikooli finantsstrateegia arendamist. Arendamist vajaksid ülikoolisisese üldkululõivu kujundamise põhimõtted. Praegu finantseeritakse ülikooli tugiüksuste tegevust suurel määral õppetegevuses kujunevate üldkululõivu vahendite abil. Järgnevatel aastatel võiks oluliselt tugevneda ka teadustegevuse panus ülikooli tugiüksuste tegevuse rahastamisse. Samuti vajaksid täiustamist ülikooli halduskulude arvestuse, analüüsi ja teaduskondadele jaotamise põhimõtted. Siin ootaks enam majandusteaduslikku lähenemist vastavate metoodikate nüüdisajastamisel. Arvan, et 1,2 miljardi kroonise aastaeelarvega organisatsioonile on see nii asja-, kui peaks olema ka jõukohane. Ülikooli turundusstrateegia peaks enam toetama rahvusülikooli rahvusvahelistumist.
Vahur Ööpik
Kehakultuuriteaduskonna dekaan
Kehakultuuriteaduskonna suurim probleem on meie õppetegevuse alarahastatus. See probleem on eksisteerinud pikemat aega üha süvenedes. Talutavuse piiri ületas olukord möödunud aastal. Kehakultuuriteaduskonna erialadel on õppe vastuvõetava kvaliteedi tagamiseks möödapääsmatult vajalik märkimisväärne osa tööst läbi viia väikeste õpperühmadega. Õppetegevust rahastatakse aga järjekindlalt tasemel, mis rühmatöö praegu juba sisuliselt võimatuks muudab. Alarahastatuse probleemi ei ole võimalik lahendada ülikooli sees olemasolevaid ressursse ümber jagades, sest sarnane olukord, kuigi enamasti vähema teravusastmega, vaevab ka paljusid teisi allüksusi. Tõsine väljakutse peatselt valitavale rektorile on kõrghariduse häbiväärse alarahastatuse probleemi teadvustamine vabariigi valitsusele viisil, mis sunniks viimast ometi kord selle küsimusega sisuliselt tegelema.
Toomas Asser
Arstiteaduskonna dekaan
Kõige kriitilisemaks probleemiks on kujunenud konkurentsivõimetud palgad ülikoolis. Arstiteaduskonna akadeemilise personali palgad on vaevu kõrgemad kui ülikooli keskmine, kuid need ei ole konkurentsivõimelised arstide palgaastmetega Eestis. Arstide koolituse jätkusuutlikkus ei ole õppekoosseisu palgamuutuseta enam võimalik. Näiteks on arstiteaduskonna assistendi palk sisuliselt võrdne õppes oleva residendi palgaga, kuid dotsendi palk jääb juba alla arsti palgale Eestis. Arstiteaduskond peab arenema tasakaalustatult, pöörates võrdselt tähelepanu kliinilisele, õppe- ja teadustööle. Demotiveeriv palk õppe- ja teadustöös on aga tekitanud töökeskkonda pinge ja frustratsiooni ning juba praegu on raske leida õppejõude ja teadureid. Eesti riigi soov kokku hoida kõrghariduse ja teaduse arvel on viinud selleni, et kõrghariduse riiklik rahastamine on allpool igasugust mõistlikku piiri. Pean rektori oluliseks tööks ülikooli rolli muutmist ühiskonnas. Akadeemilise personali kaadripuuduse peatamiseks tuleb teaduskonna töötajate palgatingimused muuta konkurentsivõimeliseks raviasutustes makstava töötasuga.
Katri Raik
Haridusteaduskonna dekaan
Haridusteaduskonna üheks tähtsaimaks küsimuseks on meie ülikooli õpetajakoolituse tasakaalustatud tulevik. Õpetajate koolitamine on rahvuslik ülesanne ja on oluline, et meie õpetajakoolitus paistab heas mõttes silma ning noored soovivad omandada õpetajakutset. Lõppjärgus on ülikooli õpetajakoolituse strateegia koostamine. Uue rektori juhtimisel peab langema otsus, milline on ülikooli õpetajakoolituse tulevik ja milline on haridusteaduskonna roll selles. Uue rektori ees on keeruline ülesanne: meie ainus klassikaline ülikool on muutunud massiülikooliks. Selles ei tohi kaduma minna universitase idee: iga üliõpilane peab saama mitmekesise, võimalikult oma soovikohase hariduse. Hetkel kurdavad õppejõud, et üliõpilased pole enam need, ja üliõpilased muretsevad, et ülikool pole enam see. Kuidas nii suurt muutust juhtida, see on keeruline väljakutse. Tähtis on ülikooli kuvand Eesti ühiskonnas. Selle üle peaks uus rektor tõsiselt mõtlema.
Eiki Berg
Sotsiaalteaduskonna dekaan
Usun, et ülikooli ees seisvad väljakutsed ei ole diametraalselt erinevad teaduskonna omadest. Struktuurireformi jätkumine, tõukefondides peituv lisaressurss ning tudengite arvu kahanemine on need probleemid ja rõhuasetused, millega uus rektor seisab paratamatult silmitsi. Kui ülikool tervikuna peaks neis küsimustes ebaõnnestuma, siis läheb ka sotsiaalteaduskonnal halvasti. Mis aga kitsamalt üksikküsimusi puudutab, siis loodame lahedamaid töötingimusi, suuremat paindlikkust valdkondlike erinevuste käsitlemisel ning sihikindlust oma programmiliste punktide elluviimisel.
Mati Kilp
Matemaatika-informaatika teaduskonna dekaan
Loodan, et rektor oskab hinnata rahuliku akadeemilise tööõhkkonna olulisust, mõistab ülikooli erinevate osade omapärasusi ja oskab toetada ka neid erialasid, mille tegelikku tähtsust – nende objektiivsele olulisusele vaatamata – ülikoolist kaugemal seisvad otsustajad ei taha või ei suuda mõista.
Kalle Merusk
Õigusteaduskonna dekaan
Riik finantseerib juristide koolitust õigusteaduskonnas alla 10% teaduskonna eelarvest. Põhiosa eelarve tuludest moodustub vahenditest, mida saadakse tasulisest õppest. Ülikooli üldkulu lõiv koolitusrahast on 34%. Teiste tuluallikate puhul ulatub see 0–20%. Teaduskonnad, kelle eelarved moodustuvad põhiliselt tuludest, mida saadakse tasulise koolituse eest, eraldavad vahendeid ülikooli üldkulu fondi proportsionaalselt rohkem kui teised teaduskonnad. Seetõttu on teaduskonnas tekkinud olukord, kus ei ole enam võimalik investeerida vajalikke vahendeid infrastruktuuri arendamiseks ja palkadeks. |
