Tartu noorim kergejõustikutreener Jaanus Kriisk on nõus Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna üleviimisega kuhu iganes Eestis, kui seal hakataks tegema taas sporditeadust maailmatasemel. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo avaldab tänases Tartu Postimehes arvamust, et ülikool ei pea iga hinna eest kehakultuuri teaduskonda üleval pidama, sest see on erakordselt kallis. «Selle raha eest, mis praegu tuleb, ei ole seda mõttekas pidada,» leidis ta.

Et kehakultuuri erialasid õpetatakse nii Tallinna Ülikoolis kui Tartus ja see on mõlemale ülikoolile kulukas, oleks Aaviksoo meelest mõistlik, kui üks kahest sellest loobuks.

Küsimusele, kas Tartu oleks valmis seda tegema, vastas Aaviksoo: «Ütleme nii, et sõltub laiemast kontekstist. Selge on, et Tartu ei pea ilmtingimata kõiki neid erialasid arendama, mida ta praegu arendab.»

Praegu küll kahel ülikoolil kokkulepet pole, aga Aaviksoo kinnitas, et ta on Tallinna Ülikooli rektorile Mati Heidmetsale teinud ettepaneku selleteemalised probleemsed kohad kaardistada.

Kahetised arvamused

Alates 1952. aastast Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas õppejõu ametit pidav treener Martin Kutman (76) ütles, et pole absurdsemat asja, kui kehakultuuriteaduskonna Tallinna äraandmine.

Kutman pidi siiski tunnistama, et Tallinna Ülikoolis on Tartu Ülikoolist parem vaid algklasside kehalise kasvatuse õpetajate koolitus, mille tarvis tema väitel peda kehakultuuriteaduskond üldse loodi.

Tartu noorim kergejõustikutreener, kohe-kohe 41-aastaseks saav Jaanus Kriisk (lõpetanud TÜ kehakultuuriteaduskonna treeneri-õpetaja eriala 1992. aastal) Aaviksoo mõttele väga vastu pole.

«Alates Fred Kudu surmast (teaduskonna taasasutaja suri 1988. aastal – P. R.) on Tartus süstemaatiliselt kas või kergejõustiku arendamiselt tähelepanu ja vahendeid ära tõmmatud,» nentis Kriisk.

Ja Kriisk tõdeb, et pigem juba kehakultuuriteaduskond ära anda kellelegi, kes tahaks spordi igakülgse arendamise taas maailmatasemele viia, kui et jätkub samasugune vindumine nagu praegu.

«Mida see Tartu sport siis teaduskonna lahkumisest kaotab? Me oleme juba kaotanud, sest Tartusse ei tulda enam seepärast, et siin sporti õppida ja spordiga tegeleda,» on Kriisk kindel.

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaani Vahur Ööpiku võttis Aaviksoo väitest kuulmine pisut tummaks: «Sellisest üleviimisplaanist pole ma isegi kaude kuulnud, minu ega minu lähedastega pole sellest küll räägitud ja seetõttu ei tahaks ma rektori väiteid pikemalt kommenteerida.»

Siiski märkis Ööpik, et ta ei saaks sellisest liigutusest aru. Kokkuhoid oleks küll tema hinnangul argument, kuid teisalt tahaks ta, et võrreldaks Tallinna ja Tartu teaduskondade töö kvaliteeti.

«Ei saa salata, et näiteks õpetajakoolituse osas on meil kattuvus, kuid pedas pole füsioteraapiat. Tartu Ülikool koolitab hetkel 20 ala treenereid, pedas ei toimu aga midagi ligilähedastki,» võrdles Ööpik.

Otsuseid veel pole

Mati Heidmets on enda sõnul oma Tartu kolleegi Jaak Aaviksooga kehakultuuri teemal paar korda vestelnud, aga mingite selgete järeldusteni pole jõutud.

Kehakultuuri õpetamise ühte ülikooli koondumist ei pea Heidmets mõistlikuks, sest see sisaldab mitmeid ohtusid, näiteks korporatiivsust ja suletust.

Märksa mõistlikum oleks rektori meelest ülikoolidevaheline tööjaotus, mis praegu on tema sõnul juba ilmet võtmas. «Tallinnas on õpetamine rohkem rekreatsiooni ja õpetajakoolituse suunaga, Tartus meditsiinipõhine,» selgitas ta.

Mida saab õppida?

Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas:

• kehakultuuri (3+2 süsteemi bakalaureuseaste),

• kehakultuuriõpetajaks (3+2 süsteemi magistriaste),

• rekreatsioonikorraldust nii bakalaureuse- kui magistriastmes.

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas:

• kehalist kasvatust ja sporti nii bakalaureuse- kui magistriastmes,

• füsioteraapiat nii bakalaureuse- kui magistriastmes.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5