Foto: Artur Borissenko

Tartu Ülikool on saanud viimasel ajal ahne ja iseka kooli maine. Rektori kohta öeldakse veel, põhiliselt netikommentaarides, et ta on tülinorija. Miks see nii on läinud?

Ju siin on põhjuseid palju ja ilmselt on õigus ka see, et Tartu Ülikool võiks ise natuke laiemal baasil mõelda, miks see nii läinud on. Eks me seda tasapisi ka tee.

Tänu 1990. aastate alguse üsna valulistele radikaalsetele reformidele on Tartu Ülikool viimasel 15 aastal olnud suhteliselt edukas. Arvan, et peaaegu kõikides tulemusparameetrites - kraadide kaitsmine, teadustöö, konkursid, teadlaste edukus välismaal jne – on tegu positiivse arenguga.

Mul on jäänud mulje, et nii mõnedki kolleegid, kellele need reformid ühel või teisel põhjusel on üle jõu käinud, on end puudutatuna tundnud ja asunud erinevate meetoditega oma koha eest seisma.
Olukord kõrghariduses on teravnenud, sest 1999. aastast on kõrgharidusraha sisuliselt külmutatud. Nälg pitsitab kõiki ja eks sellisel puhul muutu ka reaktsioonid ja väljaütlemised.

Siit saaks üle minna Tallinna Ülikooliga puhkenud tülile.

Meie ei ole kellegi õuele tüli norima läinud. Tartu Ülikool ei ole ei Tallinna Pedagoogikaülikooli ega Tallinna Tehnikaülikooli suhtes astunud minu paremat teadmist pidi ühtegi agressiivset või ründavat sammu.

Ometigi soovitasite tungivalt loodavale Tallinna Ülikoolile Tallinna Linnaülikooli nime.

See ei olnud Tartu Ülikooli asi, seda me arutasime rektorite nõukogus. Kuus avalikku ülikooli arutasid ja jõudsid üksmeelsele arusaamisele, kaasa arvatud pedagoogikaülikooli rektor, et pedagoogikaülikool on otstarbekas ümber nimetada Tallinna linnaülikooliks See oli rektorite nõukogu otsus, Tartu Ülikool on vaid öelnud, et toetame rektorite nõukogu konsensuslikku seisukohta.

Vaidluses Tallinna Ülikooli domeeni tu üle ei saa kuidagi öelda, et Tartu Ülikool ei ole suskija olnud. Tartu Ülikool on selgelt väljendanud, et see kahjustab tema huve.

Alustame jällegi kaugemalt. Pärast seda Tallinna Ülikooli nimetamise otsust riigikogus, kui rektorite nõukogu jälle kokku sai, küsis rektor Alar Karis rektor Mati Heidmetsalt, kuidas nüüd Tallinna Ülikooli nimelühendiga jääb. Heidmets vastas, et selle üle ma ei hakka kemplema, las jääb TLÜ. Seda nad ongi ka kasutanud. Ja siis saan mina teada, et nad on registreerinud nime, aluseks Tallinna Ülikooli nõukogu otsus, et eesti keeles on lühend küll TLÜ, aga inglise keeles tu. Ja mu hea kolleeg väidab, et ingliskeelses variandis ei ole midagi kokku lepitud. Tõsi, me ei ole ka lätikeelses variandis kokku leppinud.

Millised on Tartu Ülikooli võimalused suhetes Tallinnaga pingeid maha võtta? Kas koostööks jääb veel ruumi?

Kriitiline hoiak koostöö suhtes ei ole päris adekvaatne. Võtame või doktorikoolid, mis on ka tüli objektiks. Tartu Ülikooli nimel on kuus doktorikooli, tehnikaülikoolil üks. Tartu Ülikooli kõikides doktorikoolikonsortsiumites on mõni teine Eesti ülikool. Sisuline koostöö toimib. Praktilises tegevuses vastandamist ei ole, aga eks siin natuke institutsionaalset rivaliteeti ole.

TTÜ rektor Andres Keevallik on süüdistanud haridusministeeriumi ja Tartu Ülikooli korruptiivses suhtes, pärast suunanud süüdistuse ainult ministeeriumile. Kas on mingit alust viidata Tartu Ülikooli eelistamisele teiste kõrgkoolidega võrreldes?

Kui otsuseid kontekstist rebida, võib kõike ette heita. Aga praegu ei saaks küll ministeeriumile, kõrghariduse osakonnale, kantslerile või ministrile erapoolikust ette heita.

Doktorikoolide puhul tegid olulisi otsuseid ju väliseksperdid Euroopa Liidus unifitseeritud protseduuride alusel. Doktorikoolides on ju ka tehnikaülikool osaline, ta kaebas kohtusse sisuliselt ühise projekti.

Mingi põhjus rünnakuteks peab ju olema, sest peale lahkuva rektori Keevalliku on seda teinud ka tulevane rektor Peep Sürje. Milliseid argumente teie näete?

Arvan, et mingi panuse on andnud tõsiasi, et nõukogude aja lõpul oli tehnikaülikoolis rohkem üliõpilasi kui Tartu Ülikoolis, TTÜ seis oli oluliselt tugevam. See ambitsioon ilmneb ka täna väga selgelt.

Tehnikaülikool on ka korduvalt väitnud, et status quo’d, nimetame seda turujaotuseks, peab muutma. Nad ei ole öelnud mis suunas, aga seda pole ka raske ära arvata. Kui Tartu Ülikool on riiklikus koolitustellimuses 40 protsendi ja TTÜ 25 protsendi piirimail, siis Keevalliku ametiajal on TÜ langenud 43 pealt 38 peale ja TTÜ tõusnud 24 pealt 26 peale - surve on vilja kandnud. Spekulatiivne on öelda, et Tartu Ülikooli on eelistatud.

Aga ilmselt on tahtmine kohti rohkem saada. Üles on tõstetud doktoriõppekohtade teema, neid tahetakse rohkem saada. Doktoriõpe on raske töö. Kui Tartu Ülikool tahaks suurendada kohti kaks korda, läheks selleks vähemasti 5-6 aastat. Tuleb tõsta teadustöö taset, investeerida. > Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5