Läinud aasta augustis kirjutas Tartu Postimees Rein Kilgi rajatud Nurmus Grupi lammaste hiigelfarmi makseraskustest, teisipäeval ei kuulunud Nur-mus Grupile rohkem kui 127 lammast.
Kilgi lambakasvatusfirmast jäid alles vaid riismed
11. juuni 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Makseraskused on võrreldes mulluse augustiga aina süvenenud, küll aga ei ole Nurmus Grupil enam vara, mille müügist võlausaldajad ettevõtte pankroti korral oma raha kätte saaksid.
4. veebruaril vahetas omanikku neli Nurmus Grupile kuulunud kinnistut, mis läksid Rein Kilgi firmale Elikante kuuluva Marga Roosikasvatuse omandisse. Märtsist kuuluvad ka ligi 1800 varem Nurmus Grupile kuulunud lammast hoopis OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus, mis on registreeritud ühe Elikante tütarfirma kinnistule Tartus Soola tänavas.
Kilgi poisid
Eesti Lambakasvatuse Tõukeskuse omanik on muide Loo Invest, mis on seotud ka läinud nädalal Tartu Postimehes avaldatud Põltsamaa EDE pankroti looga. Praegu Sillamäel Akadeemik Pavlovi tänavas asuval ja Grintoriks ümber nimetatud Põltsamaa EDE-l on null senti vara ja ligi kahe miljoni kroonine võlg Eesti riigile.
Jaanuarist sai ka Põltsamaa EDE omanikuks Neeme Raigile ja Rein Kilgile kuuluva AS Pere asemel seesama Loo Invest, millele kuulub Kilgi lammaste uus omanikfirma. Loo Investi juht on Silver Eensaar, mees, kes on seotud teistegi Kilgi põhjakäinud firmadega.
Varatuks jäänud Nurmus Grupi juhiks on aga endiselt Hillar Kalda, mees, kelle kui tunnustatud lambakasvatusspetsialisti Kilk mõne aasta eest oma lambakarja edendama palkas.
Eelmise aasta algul läks varem Rein Kilgi Elikantele kuulunud Nurmus Grupp hoopis tema äia Neeme Raigi ja tolle venna Vambola Raigi firma Pere Leib omandisse (see ei ole sama firma, mis Kilgile ja Neeme Raigile kuuluv Pere AS – N.N.).
Kilk ei salanud aga ka mullu augustis, kes tegelikult Jõgevamaal Kudinal niite tõmbab. Seoses Nurmus Grupi paisuvate võlgadega ja inkassofirma ähvardusega ettevõte kohtusse kaevata soovitas Kilk toona Tartu Postimehe ajakirjanikul mureta olla. «Selle eest hoolitsen mina ja mingit kohtusse kaebamist ei tule,» lausus ta.
Eilse seisuga näitas krediidiinfo, et 2007. aastal vaid 382 000-kroonise käibega Nur-mus Grupi maksuvõlg on ligi 650 000 krooni, sellele lisaks on ettevõttel alates 7. märtsist 200 000 – 1 000 000-kroonine maksehäire pangandussektorile. Lisaks näitab krediidiinfo maksehäireid liisingusektorile. Kokku on ettevõttel olnud eelmisel aastal ja tänavu üle 20 erineva maksehäire.
Aasta algul maksis Nurmus Grupp kinni inkassofirma nõude ligi 400 000-kroonise tasumata põllumajandustarvikute arve eest pärast seda, kui Maaleht tundis taas kord huvi, millal juba eelmise aasta sügiseks võlad maksta lubanud Kilk need lõpuks tasub. Samuti tasuti siis inkassofirma Intrum Justitia nõue ja ka Nurmus Grupi maksuvõlad. Võlad hakkasid aga peagi taas paisuma.
Ühe Nurmus Grupilt võlga sisse nõudnud ettevõtte tundmatuks jääda soovinud esindaja sõnul aitas Nurmus Grupilt raha kätte saamisel lõpuks kohtusse hagi esitamine ja Nurmus Grupi arveldusarvete arestimine. Praegu aga Nurmus Grupil enam arvestatavat vara ei ole.
Kilk ise jättis Nurmus Grupi olukorda puudutavatele küsimustele vastamata, suunates need edasi Elikante juhatuse liikmele Meelis Virrole.
Virro omakorda teatas, et Nurmus Grupp pole seotud Kilgi ja Neeme Raigi Pere kontserniga, ja lasi küsimustel vastata Nurmus Grupi juhatajal Hillar Kaldal.
Näägutavad ja tänitavad
Kalda vastas saadetud küsimustele pikema mõtisklusega lambakasvatuse teemadel.
«Veelgi enam puudutab see selliseid valdkondi nagu lambakasvatus,» kirjutas ta. «Lambad erinevalt lehmadest ei anna piima ning seetõttu lambakasvatus ei tooda aastaringselt. Lihaloomad realiseeritakse sügisel ja tõuloomi ka suveperioodil.
Sellest tulenevalt on tasunud ka Nurmus Grupp aasta-aastalt just peale loomade realiseerimist kõik jooksvad võlgnevused,» teatas Kalda.
Kalda sõnul pole Nurmus Grupi äriidee kunagi olnud lambakasvatusest raha teenida, vaid mitmekesistada eestlase toidulauda ja taastada unustatud harjumusi.
«Ja seda hoolimata pidevast ajakirjanduslikust tänitamisest ja näägutamisest, mis lambakasvatuse tegemisi saadab,» kirjutas ta. «Meie elukeskkond pole mitte ainult meid ümbritsev loodus, inimesed ja nendevahelised suhted ning esemed ja hooned, vaid ka toit, mida sööme.»
Lambad surid massiliselt
Rein Kilgi kunagine plaan rajada Kudinale mitme tuhande pealine lambafarm pole õnnestunud, ainuüksi 2007. aastal heitis farmis hinge poolteist tuhat erinevas vanuses lammast.
Endise loomaarsti ja Palamuse valla volikogu liikme Enn Kivi hinnangul on tänavu Kudina kandi karjamaadel näha maru vähe loomi. «Reedel Luua poolt tulles sõitis üks traktor mul ees, vaatasin, kopp oli surnud lambaid täis, vähemalt kümme looma,» rääkis ta.
Läinud sügisel pidas volikogu maakomisjon koguni laiendatud koosoleku, mille teemaks oli Nurmus Grupi lammaste olukord.
Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja asetäitja Arbo Kepp kinnitas eile Tartu Postimehele, et ainuüksi 2007. aastal hukkus karjas peamiselt kopsuparasiitide tõttu 1500 erinevas vanuses lammast.
Kepp avaldas septembris Maalehes kartust, et karja ähvardab nälg. «Minu meelest võiksite kõik 4000 lammast Euroopasse kaubelda, tehke siia muu ettevõte, sest paistab, et lambapidamisega te hakkama ei saa,» teatas ta Hillar Kaldale.
Praegu ütleb Kepp, et ka sel talvel anti lammastele kuni veebruarini ebakvaliteetset sööta. «Saime söötmise tänu meie aktiivsele pealekäimisele paika,» ütles ta. «Eelmisel aastal neil heina varumist sisuliselt ei toimunudki, sügisel tehti mingil määral silo.»
Kepp lisas, et loomade söödaratsioon saadi lõpuks talvel paika pärast seda, kui neile hakati söötma üle-eelmise aasta kvaliteetsemat heina.