Kiisholtsi hinnangul on maratonirada laiendatud umbes meetri jagu, vigastatud kümneid noori kuuski ja nende juuri ning mõned puud sootuks maha saetud. Lisaks kuuskedele on maha saetud ka noor tamm. Väiksemad puuhakatised on masinad tükkideks hekseldanud või rajalt minema pühkinud.Kiisholts on maratonirada sisaldava metsakinnistu omanik juba mõned aastad ja tema sõnul pole maratonikorraldajad temalt seni kordagi millekski luba küsinud. Seekordne tegevus aga ajas Kiisholtsil kopsu üle maksa. Suusarada läbib Kiisholtsile kuuluvat metsa sadade meetrite ulatuses, jäädes seitsme kilomeetri kaugusele suusamaratoni Elva finišist. Istutamine ei huvita Kui Kiisholtsi juhitav Tartu Metsaomanike Selts korraldas kevadel maratoniraja ääres metsanädala puhul tuhandete puude istutuskampaania, pöördus ta ka klubi Tartu Maraton poole, et kutsuda spordiinimesed puid istutama. Kavas oli istutada ka suusasportlaste auks nimelisi puid, ent Kiisholtsi sõnul ei võetud vaevaks talle isegi mitte vastata. Nüüdki ei soovi Kiisholts enese sõnutsi muud, kui Tartu maratoni korraldajad rikutud puude asemele uued istutaks ja edaspidi hooldustöid temaga kooskõlastaks. Kiisholts lisas, et on valmis maratoniraja enda maale jääva osa hooldamisega ka ise tegelema. Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk ütles eile pärastlõunal Kiisholtsi kinnistul juhtunust kuuldes, et rajalaienduste puhul on klubil tavaks maaomanikelt luba küsida. «Ma ei oska rohkem kommenteerida ilma, et oleksin end asjaoludega kurssi viinud,» lausus ta. «Ma ei tea täpselt, millal see on juhtunud.» Kelk tunnistas, et marato-niraja hooldamisega tegeleb klubi. «Rajahooldustööd toimuvad siis, kui lumeolud seda võimaldavad, käies olenevalt lõikudest võibolla aasta ringi,» sõnas ta. Täna klaarib Kelgu sõnul ei ole klubi Tartu Maraton jõudnud kõigi rohkem kui saja maratonialuse maa omanikuga isiklikult suhelda. «Pöördume maaomanike poole pigem selliste juhtudel, kui on vaja teha mingeid raja ehitustöid, laiendusi või ümberehitusi,» lausus ta. «Kui on tegu puude mahavõtmise ja mullatöödega, pöördume päris kindlasti maaomaniku poole, kui aga tegu on olemasoleva raja põhja peale kasvanud noorte puude või muu sinna kasvanuga, siis me päris kindlasti iga kord ei pöördu.» Juhul kui raja hooldustööde käigus on puid saetud ja neid lihtsalt mehaaniliselt vigastatud, siis ei saa sellist tegevust Kelgu sõnul kindlasti korrektseks nimetada. «Olen tõsiselt üllatunud ja kui sellised asjad on meie tehtud, siis peame selle eest ka vastutama,» lausus Kelk. Ta lubas minna täna rajaosaga tutvuma ja võtta ühendust ka Kiisholtsi endaga. |
Kõik tänased
