Pühapäeva hommikust esmaspäeva hommikuni kerkis Emajõe nivoo Tartu
mõõtepunktis kolm sentimeetrit, eilehommikune mõõtmine näitas
ööpäevaseks tõusuks juba kuus sentimeetrit.
Foto: Margus Ansu
Mängib
Postimees.ee
video: Amme jõe kaudu Emajõge toitev Mudajõgi . Video: Martin Pau.
Emajõe lisajõed on aga kosunud veel kiiremini. Näiteks Pedja jõgi, mis kerkis vastu esmaspäeva Tõrve mõõtepunktis neli sentimeetrit, tõusis järgnenud ööpäevaga juba 14 sentimeetrit.
Põltsamaa jõe vastavad numbrid Pajusis olid neli ja kümme sentimeetrit.
Samas pole Võrtsjärve toitvad jõed ja ojad suutnud järvele tervikuna veel olulist mõju avaldada: väljavoolul jõesuus oli tõus pühapäevast esmaspäevani kolm ja esmaspäevast teisipäevani ainult üks sentimeeter.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Ene Randpuu nentis, et jõgede käitumine meenutab kevadet ja lähemad paar päeva tõotavad veetaseme tõusu jätkumist kõikjal.
Suur-Emajõe esimestel kilomeetritel võib see tähendada, et umbes seitsme kilomeetri pikkune nn Järvejõgi ehk lõik Pede jõe ja Võrtsjärve vahel võib hakata lühiajaliselt taas tagurpidi ehk Võrtsjärve poole voolama.
Randpuu sõnul on Järvejõe äraspidi kulgemist, mis sünnib tavaliselt kevaditi sulamise tipp-perioodil, nähtud sel talvel juba mitu korda.
Tõus jätkub
Nähtust põhjustab tõik, et Põltsamaa ja Pedja jõest vee ammutav Pede jõgi reageerib suurtele sadudele ja suladele kiiremini kui Võrtsjärv ning Järvejõgi hakkab paisuma nii-öelda valest otsast.
«Kolmapäeval-neljapäeval jätkavad Emajõgi ja teised jõed kindlasti tõusu,» lausus Ene Randpuu. «Kui tuleb külma kümme kraadi ja alla selle, külmuvad väikesed toiteallikad küll kinni, aga siis võib hakata Emajõge paisutama voolu pidurdav jääsupp.»