Seni jalgpallureid vahendanud Aivar Pohlak asus tegutsema ka treenerite turul. Foto: Egert Kamenik

Aivar Pohlak, kuidas sai võimalikuks Janno Kivisilla siirdumine Kasahstani?

Flora mänedžment teeb koostööd erinevate jalgpalliliitudega ja see on ammu teada, et meil on tihedad suhted endiste liiduvabariikidega, mis asuvad Aasias või peaaegu Aasias. Kui seal otsitakse midagi või kedagi, küsitakse ka meie käest. Andsime kasahhidele teatud soovituse ja see läks tööle.

Samal teemal: Kivisilla hüpe tundmatusse – Kasahstani koondise treeneriks (3)

Kas soovitus algas Arno Pijpersi väljapakkumisega peatreeneriks?

Kahtlemata. Kõigepealt vaadatakse välja peatreener, kes annab siis teada, keda ta soovib enda abilisteks.

Mida see Eesti jalgpallile tähendab, kui Eesti treener asub tööle teise riigi koondisega?

Eelkõige on see tunnustus.

Oleme aastaid deklareerinud, et vajame võimalikult palju mängijaid välisklubidesse – nii arenevad pallurid ja areneb Eesti jalgpall. Samuti oleme siseringis kaua kõnelnud ka sellest, et meil oleks tarvis välismaale suunata Eesti treenereid. Nii kaasneb täpselt samasugune areng nagu mängijate puhul. Jalgpall areneb ju ainult isikute ja isiksuste, nende kaudu tekitatud taseme ja maine.

Janno puhul on tegemist ikkagi esimese Eesti jalgpallitreeneriga väliskoondise juures. Küll abitreeneri rollis, aga ikkagi. Vaadake, kui noor ta on (28-aastane – toim)! See on tegelikult päris kõva sõna.

Kasahstan on üks Euroopa 52 jalgpallikoondisest, mis tähendab, et Euroopas on 52 peatreenerit ja 52 abitreenerit. Need on väga väikesed arvud ning näitavad, et koondistega töötavad vaid üksikud väljavalitud – Janno saab Kasahstanis hindamatu kogemuse ning meie saame panna järgmise mehe Eesti koondise abitreenerina kogemusi omandama.

Kuidas toimib Kasahstani jalgpalli ülesehitamine? On see politiseeritud, mida jõud kontrollivad, nagu mitmes endises lõunaliiduvabariigis?

Koos riigi kiire arenguga on Kasahstani jalgpalli tulnud suhteliselt palju raha. Kahtlemata peibutab jalgpall mitut tüüpi inimesi – ma ei ütle, et kriminaalseid –, ja kindlasti igasuguseid ärimehi, sest see annab võimaluse silma paista, end nähtavaks teha ja edevust rahuldada.

Eesti jalgpall polnud Nõukogude ajal mitte midagi, aga Kasahstani jalgpallis oli Almatõ Kairati näol selge lipulaev. Kahtlemata võimendab Kairati-nostalgia raha liikumist jalgpalli. Kasahstan on maavaraderohke riik ja elanikkonna killustumine on oluliselt suurem kui meil. Nagu Venemaal, kus paljud elavad vaesuse piiril ja mingi kogus inimesi on jälle väga rikkad.

Neil rikastel mõlguvad meeles erinevad plaanid. Nagu ka projekt koondada peaaegu kõik rahvuskoondise mängijad ühte klubisse – Astana Ženisesse – ja luua nii riigi koondise baasklubi. Muide, säärane projekt oli Kasahstanis ka aastaid viis tagasi Kairatiga. Palgati võõrsilt treener, maksti klubis pallureile väga kõrgeid palku. See projekt kestis vähem kui aasta

Kas kasahhide praegune suur vutiprojekt, mis toob koondise ja Ženise treeneriteks Pijpersi ja Kivisilla, võib jääda sama lühikeseks?

Ei taha ära sõnuda. Kahtlemata on sellistes riikides, kus otsuseid tehakse ettearvamatult, sellised ohud alati olemas. Aga see puudutab peaaegu kõiki endise N Liidu liiduvabariike, välja arvatud Eesti ja Läti, võib-olla ka Venemaa ja Ukraina. Praegu ütleb tunne, et pigem on see ikka tõsine projekt. Muidu poleks me sellega kaasa läinudki.

Gruusia jalgpalliliit maksab uuele peatreenerile sakslasele Klaus Toppmöllerile kahe hooaja eest 2,3 miljonit eurot. Võib vist väita, et Pijpers ja Kivisild teenivad Kasahstanis mitu korda rohkem kui Eestis?

Vahe on olemas, aga mitte niisuur. Mõne korra rohkem.

Kui suur on Ženise aastaeelarve?

See on ikka miljonites dollarites, mitte kroonides, nagu meil.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5