Toomas Jüriado kirjutas Postimehes, et mõni Tartu linna juhtkonda kuuluv ajaloolane võiks selgitada, kas Tartus 975 aastat tagasi toimunu ikka väärib suurejoonelist tähistamist. Tartu linnavolikogu esimehe ja Tartu Ülikooli ajalooprofessorina sain aru, et eks ta vist minult seda vastust ootab.

Paljud teisedki on küsinud, kas tänaseks on Tartu esmamainimise lugu selge. Loomulikult ei ole kõik selge. Ajalugu just sellepärast nii põnev ongi, et lahendamist ootavaid salapäraseid probleeme on palju rohkem, kui arvame. Nii ka Tartu esmamainimisega.

Probleemid algavad juba «maailma asutamisest», ajasüsteemi tänasesse kalendrisse ümberarvestamisest – siit tekib kuni kolmeaastane amplituud. Et sõjast tšuudidega on juttu 1030. aasta all, ei näita samuti veel seda, et tegemist on ilmtingimata sel aastal toimunuga – leetopisside hilisemates ümberkirjutustes kipuvad sündmused mitme aasta kaupa «ühte patta» minema.

Kindlat vastust pole

Muud allikad lubavad kahelda, kas vürst Jaroslav polnud 1030. aastal hoopiski sõjaretkel kuskil Poola-aladel, ja vaevalt samal aastal mitut suurt sõjaretke ette võeti. Ka Nestori kroonika sõnumid – just sealt pärinevat Tartu esmamainimine – on meieni jõudnud järgmise sajandi ümberkirjutuse järgi ega pruugi algmaterjaliga detailides kattuda.

Omaaegsete ideoloogiakubjaste soositud teooriale, et Tartu linn asutati Vana-Vene vürstide poolt, oponeeris ka 25 aastat tagasi (mil seda tähtpäeva suurejooneliselt tähistati) seisukoht, et 1030. aastal Jaroslav hoopis põletas Tartu linnuse. Hävitamist tahetakse kuulutada asutamiseks!

Tollel stagnaajal oli selline opositsioon väga hingekosutav. Ajalehed sellest muidugi ei kirjutanud.

Varasem eestlaste linnus on tules hävinud. Aga kas see toimus 1030. aastal? Sellele ei taha tänased arheoloogid siiski väga kindlalt vastata.

Asula teke, selle esmamainimine ja linnaõiguste saamine on kolm väga erinevat asja. Umbes aastasse 1030 langeb Tartu esmamainimine kirjalikes allikates.

Huviline leiab sellest kõigest hea ülevaate Andres Tvauri raamatust «Muinas-Tartu: uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost» (2001).

Kas mõistus ei tõrgu tähistamast linna võimaliku hävitamise aastapäeva?

Ajaloolastel ja ajakirjanikel on üks ühine omadus – eriti meelsasti kirjutatakse sõdadest, vägivallast, tapmistest, katastroofidest, õnnetustest. Rahulik elu, ehitamine ja töö ei ületa ju uudisekünnist!

Ajaloolasi ja arheolooge süüdistatakse koguni nn Pompei sündroomis: uurijad rõõmustavat, et Vesuuvi vulkaanipurse oli nii võimas, et linn mattus kohe laava ja tuhakihi alla – midagi ei jõutud päästa ega laiali tassida. See on arheoloogidele ju lausa suurepärane leid!

Tõsi – kirjalikes allikates kirjutatakse oma võitudest palju rohkem kui kaotustest. Ent meie esivanemad 11. sajandil ei kirjutanud, seda tegid teised.

Kaotused ja vallutused

Kas kaotusest saab alata ajalugu? Nii küsisid ühe väikelinna jalgpallisõbrad, leides vanast ajalehest esimese teate oma kodukoha vutiklubi kaotusest naaberlinna omadele. Kas tähistada «liigasse jõudmist» või esimest võitu, on jällegi erinevad asjad. Lehti edasi lugedes oleksid nad kindlasti ka mõne oma klubi võidu leidnud, mida tähistada!

Nii ehk teisiti, kuid paraku on paljude Euroopa linnade asutamisloos kesksel kohal põlisrahva asulate vallutamine, vanade kindluste või linnade mahapõletamine (Pariis, Berliin, London, Madrid, Lübeck, Pärnu jpt).

Eestis armastatakse pidada kodukohapäevi ja tähistatakse koha esmamainimist kirjalikes allikates. Daatum pärineb näiteks mõisa esmamainimisest ürikus, läänikirjas, revisjoniraamatus.

Vaevalt mõtleb keegi sellise tähtpäeva tähistamisel heldinult, et see tähendab näiteks eestlaste küla hävitamist, selle maade mõisastamist. Tähistatakse ikka koha kirjaliku ajaloo algust. See julgustab ja innustab ajaloo peale mõtlema, sellest rääkima, vaidlema, selgitama, senisest täielikumat ajaloolist tõde otsima. Ehk on see nii ka Tartu puhul.

Tartul on rikas ajalugu. Arheoloogide abiga võiksime teha korraliku peo ja tähistada

10 000 aastat inimasustust Tartus.

Linna aastapäeva tähistamisel arvestatakse aga linnaõiguste saamist (ega ülikooli juubelitki tähistata esimese algkooli asutamisest linnas). Tartu linna asutamise ürikut pole leitud.

Linna tähtpäevadest

Üks teravmeelne seletus meenutab, et kirikuseaduste kogu «Corpus iuris canonicis» ütleb: piiskop resideerib linnas. Seega – kui piiskop tuli Tartusse, siis siin oligi linn. Jällegi sündmus, mida tähistada.

Tartu ajaloos on olnud mitmeid murrangulisi sündmusi. Astumine Hansa Liitu. Ülikooli asutamine. Mõni tubli numismaatikust kolleeg teeb meile selgeks, et väga oluline verstapost oli näiteks müntimise algus Tartus (see näitab küll riikluse jõudmist teatud arengujärku, majanduse-kaubanduse arengutaset, koguni käsitöömeisterlikkuse ja kunsti taset) ja Tartu kui piiskopiriigi pealinna staatus.

Algaval aastal räägitakse Tartus väga palju ajaloost. Tartu rahu aastapäeval arutavad paljude riikide ajaloolased esinduslikul rahvusvahelisel konverentsil Euroopa piiride muutumist 20. sajandil. Peetakse üleeuroopalisi hansapäevi – Põhja-Euroopa ajaloopidu.

Tartu linna päeval, 29. juunil, avatakse restaureeritud Jaani kirik, Euroopa üks arhi- tektuuripärle, mille pilt kaunistab ka ilmuvat Tartu-teemalist Eesti postmarki.

Muu hulgas mäletatakse ka 975 aasta möödumist Tartu esmamainimisest kirjalikes allikates. Mingit juubelipidu pole minu teada selleks puhuks küll kavandatud. See, et mõnes hariduse- ja teaduselinnas kirjalikes allikates mainitute liigasse jõudmist mäletatakse, ei ole väga suur patt.

Kilde linnade esmamainimise loost

Berliin

Asutatud 9. sajandil slaavi hõimude poolt Berolina nime all.

948. aastal taastas Otto I sel alal germaanlaste võimu ning rajas Havelbergi ja Brandenburgi piiskopkonna. Pärast tema surma 983. aastal tungisid sellele alale taas slaavlased. Nad põletasid kloostrid ja tapsid või saatsid maalt välja kõik preestrid ja ametimehed. 12. sajandil tuli kuningas Albert I üle Elbe jõe ning vallutas ala germaanlastele tagasi. Pärast põletus- ja hävitustööd olevat tema mehed nimetanud selle koha Brandenburgiks.

Berliini nimi esineb kirjalikes allikates esmakordselt 1244. aastal, linnaõigused sai Berliin 1251. aastal.

Pariis

Linna ajaloo alguseks peetakse mõnede allikate kohaselt aastat 52 eKr, mil Julius Caesar vallutas Seine’i jõe kaldal asunud keldi hõimu Pariisi asuala keskuse Lutetia Parisiorumi ning rajas sinna oma keskuse.

Madrid

Nimi Majerit (Mayrit) esineb kirjalikes allikates esmakordselt aastal 932, mil maurid hävitasid kuningas Ramiro II Leòni juhtimisel 9. sajandil Manzanarese (Mayriti) jõe äärde ehitatud kuningas Mohammed I kindluse. Hiljem kandis koht nime Magerit, veel hiljem Madrid. 1083. aastal vallutas kuningas Alfonzo VI rekonkista käigus linna mauridelt kristlastele.

Gdansk

Tänane Gdansk esineb kirjalikes allikates 980. aastal. Teade jutustab, kuidas siia saabus Böömimaalt misjonär Wojciech ehk Adalbert, lootes rahvast ristiusku pöörata, ent löödi maha paganatest preislaste poolt.

Pärnu

1263 hävitasid paganatest leedulased aastal 1251 Saare-Lääne piiskopi Henricuse asutatud Vana-Pärnu. Pärnu ehitati üles jõe teisele kaldale, ordu kaitse alusele maale.

Krakov

Hilisema linna kohal oli asula juba kiviajal. 7. sajandil oli siin slaavi hõimu vislaanide asula. Linna ajaloos hinnatakse oluliseks selle ala inkorporeerimist Suur-Määri (Suur-Moraavia) riigi vürsti Swietopelki poolt 876.–879. aasta vahel. Esimene konkreetne kirjalik teade Krakovist kui rikkast kaubalinnast pärineb 985. aastaga dateeritud Cordoba kaupmehe Ibrahim-Ibn-Jakubi kirjeldusest.

London

Londoni ajaloo alguseks peetakse roomlaste sissetungi 43. aastal. Teel Colchesteri vallutama laskis väejuht Aulus Plautius oma meestel ehitada tänase Londoni kohal silla üle Thamesi. Roomlaste asulast nimega Londinium kujunes kiiresti seniste väikeste hõreda asustusega külade ühendaja ning kaubateede ristumispunkt.

Esimesed kirjalikud teated pärinevad aastast 61 – Tacituse andmeil hävitasid Londiniumi kuninganna Boadicea väed. Roomlaste võim taastati, varemetele kerkis taas linn.

Klaipeda

Linna alguseks on Teutooni rüütlite kindluse Memeli ehitamine 1252. aastal. Kaks aastat hiljem sai Memel Lübecki linnaõiguse.

Lübeck

Umbes 1000. aasta paiku asutas slaavi vendi hõim tänase Lübecki alale Liubice (ilus, armas) linna – kuninga residents ja kaubanduskeskus. 1143 ehitas krahv Adolf II Schauenburg slaavlaste hävitatud linna naabrusse, Trave ja Wakenitzi jõe äärde kristlike kaupmeeste asula ja andis sellele endise asula Liubice nime. Seda loetakse linna asutamise aastaks.

1158 läks linn kuningas Heinrich Lõvi võimu alla, kes ehitas tulekahjus hävinud linna taas üles (seda on mõnikord nimetatud ka linna teiseks asutamiseks).

Daugavpils

Esmamainimine 1275. aastal, mil Liivi ordu rajas vanale kaubateele, 19 km kaugusele tänasest linnast Dünaburgi- nimelise kivilinnuse. Mitmetes sõdades on kindlust korduvalt hävitatud ja üles ehitatud. Linnaõigus aastast 1582.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5