Kolme viimase aasta jooksul on Tartu linna ülekäiguradadel juhtunud ligi sada liiklusõnnetust. Autojuhtide põhjustatud on kolm õnnetust neljast, kuid soovida jätab ka ratturite enesealalhoid.
Õnnetused vöötrajal räägivad hooletusest
6. juuli 2013, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna politseiprefektuuri avariiteenistuse vanem Kaido Iste nentis, et laias laastus saab kõikide vöötrajaõnnetuste põhjusena rõhutada hooletust või lubamatult hajunud tähelepanu. Kahetsusväärselt tihti ei veendu ülekäigurajale tõttajad ohutuses, sageli esineb segasüüd.
«Selliseid õnnetusi, mille puhul saame öelda, et üks õnnetuse osaline tegi kõik täiesti õigesti, pole palju,» sedastas Iste.
Kolmveerand kõigist avariimenetlustest, mis käsitlevad vöötradade õnnetusi, lõpeb autojuhtide karistamisega kas väärteo korras või kriminaalkorras.
Tüüpilise eksimusena ei anna sõidukijuht jalakäijale teed pöördel. Suur hulk õnnetusi juhtub, kui autojuht eirab nõuet jääda ülekäiguraja ees seisma, kui kõrvalrajal olev sõiduk on sebra ees peatunud või peatumas.
Umbes iga kümnes õnnetus juhtub seetõttu, et jalakäija tormab või rattur sõidab ülekäigurajale, kuigi pole veendunud, et autojuht on teda märganud ning jõuab pidurdada. Peaaegu sama tihti jäävad jalakäijad ülekäigurajal auto alla, sest ei pea punast foorituld miskiks.
Üks peatub, teine ei
Eraldi ohukategooria moodustavad politsei andmeil üle nelja sõiduraja kulgevad vöötrajad.
Nende juures kordub üha ja üha pilt, kus ühel sõidurajal jääb auto sebra ees seisma, teisel aga mitte. Statistika järgi saavad vöötradadel enim vigastada alaealised ja alla 26-aastaste noorte rühmad, kuid juhtub ka eakatega.
Tänavu 12. aprillil jäi Pikk 82 maja ees ülekäigurajal Dacia Logani alla 75-aastane naine, pääsedes õnneks kergemat sorti traumaga. Kuigi otsus ligi 80-aastase autojuhi karistamise kohta pole veel jõustunud, tunnistas Kaido Iste, et jalakäijat ennast süüdistada pole põhjust – autojuht on kohustatud ülekäigurajale astunud jalakäijale alati teed andma.
Ka pole veel küpset otsust 17. aprillil Kalda teel juhtunud õnnetuse kohta. Seal jäi ülekäigurajal auto alla naine, kes ületas sõiduteed rattasadulas ega veendunud, et esimesel sõidurajal peatunud bussi varjust teiselt rajalt sõidukit ei lähene.
Selle õnnetuse korral ei jäta liiklusseadus kahtlust, et teisel rajal liikunud Volkswagen Passati juht pidanuks oma sõiduki sebra ees peatama, kuna esimesel rajal oli teine sõiduk juba seiskunud. Kaido Iste sõnul pole aga politseil veel käes ekspertiisi tulemust, mis tunnistaks ratturi vigastused kergeks või raskeks.
Ekspertiisi määrangust sõltub nii autojuhi karistuse suurus kui ka see, kas otsuse saab teha politsei või jääb see kohtu ülesandeks.
Politsei on juba otsustanud, kui suurelt trahvida 1968. aastal sündinud Raunot.
Juht sõitis 14. mail oma Volkswageniga Riia tänavat pidi kesklinna suunas ning põhjustas Riia-Lunini ristmiku ülekäigurajale sõites õnnetuse, milles sai viga 8-aastane rattur Hedi-Ly.
Politsei tegi tunnistajate abiga kindlaks, et Hedi-Ly sõitis rohelise fooritulega ülekäigurajale, rammis küljelt Volkswageni haagist ning kukkus. Jalakäijatele mõeldud rohelisest tulest järeldus, et sõiduauto juhile ei saanud kuidagi põleda roheline tuli, pigem kollane või isegi punane.
Ohutuses tuleb veenduda
Kaido Iste kordas üle kesksed liiklusseaduse nõudmised, et jalakäija ning rattur peavad enne sebrale minekut veenduma selle ohutuses, hinnates lähenevate sõidukite kaugust ja kiirust, ning andma sõidukijuhtidele võimaluse sujuvalt aeglustada ja ehk ka seisma jääda.
Autojuht ei pea aga ainuüksi teeületusvõimalust ootavale jalakäijale teed andma, vaid sõitma ülekäigurajale lähenedes küllalt aeglaselt, et mitte ohustada kas juba teele astunud või alles selleks valmistuvat jalakäijat.