Tartu volikogu viimane istung enne suvevaheaega oli pika päevakorraga. Arutati linnakodanikke kaasavat linnaeelarve koostamist, uute kaubakeskuste rajamist Riia tänava lõppu ja kesklinna üldplaneeringu eskiisi avalikustamisele saatmist, aga üks tormilisimaid arutelusid käis kaubamaja laiendamise üle.
Tartu kaubamaja soovib katusel ventilatsioonikambrite ümber rajada lisakorruse ja volikogu otsustas selleks algatada detailplaneeringu koostamise.
Pärast reformierakondlasest abilinnapea Raimond Tamme sõnavõttu tegi algust sots Marju Lauristin, kes ütles, et talle jäi kõrva ettekandja lause, et sellega muutub hoone kaunimaks ja paremini vaadeldavaks Vanemuise mäe pealt. Kust tekib see veendumus ja kui palju hoone kõrgus muutub, küsis ta Tammelt.
Tamm kordas, et kõrgust juurde ei tule, maja tuleb nii kõrge, kui praegu on ventilatsioonišahtid. «Miks olen kindel, et läheb paremaks – ega ta hullemaks minna ei saa,» vastas ta.
Sots Jarno Laur sai oma pärimisele vastuseks, et kaubamaja avamine tänavale tähendab rohkem uksi otse poodidesse.
Keskerakondlane Nikolai Põdramägi uuris, et kui kõrguse lisamine parandab vaadet, siis miks ainult üks korrus. Aga tõsinedes päris, kas sellist varianti ei olnud, et tuua ventilatsioonikastid allapoole, kaubamaja kolmanda korruse sisse. «Saaks sellise kaubamaja, mis hindega kolm kahe miinusega tartlasi rahuldaks,» ütles ta.
Tamme sõnul pole sellist lahendust arutatud.
«Ma ei saa midagi parata, see konstruktsioon meenutab järjest rohkem mausoleumi,» võttis järje üle Lauristin. Ta küsis aga, kas on mõeldud, kuidas kaubamaja sobitada vana kaubamaja asemele ehitatava hoonega. «Meil tekib eklektiline ja kole kesklinn, see on häbiks ülikoolilinnale. Need juurdeehitised ei muuda seda kuidagi paremaks,» leidis ta.
«Rääkisin mis ma rääkisin pealmisest korrusest, ega seda kaubamaja üldpilti, üldist arhitektuurset lahendust paremaks muuta ei ole võimalik,» vastas Tamm. Sobitumist uue hoonega peaksid tema sõnul analüüsima selle arhitektid.
Veel rääkis Tamm, et kesklinna üldplaneeringuga ei nähta ette uute kaubakeskuste lisandumist, võib vaid olemasolevaid laiendada.
Jarno Laur sõnas, et kaubamaja ehitati teadlikult suurem, kui oli detailplaneeringus lubatud, ja küsis, mitu protsenti hoonet nüüd laiendatakse. Tamm jäi vastuse võlgu.
Keskerakondlane Vladimir Šokman märkis, et kasutatud on epiteete kolemaja ja ilusmaja, aga küsis, kus on see kõrgusmärk, mille juurde pidama jääda, et enam ilusamaks minna ei saa.
Tamm vastas, et hoone kõrgus jääb, nagu on praegu ventilatsioonišahtidel: «Mina küll ei näe võimalust, et see planeering võiks jääda vaheetapiks ja kaubamaja võiks lõpmatuseni kerkida.»
Sots Tõnu Ints küsis, miks seekord ei lahendata asja projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmisega, vaid tehakse detailplaneering. Tamm vastas, et põhjus on uue kõrguse määramises.
Sots Peep Peterson küsis, kust tuleb uus kõrgus, kui kõrgus ei muutu.
Tamm: saalisviibijad teavad, et selle hoone kõrgusega on omal ajal tõsiseid probleeme olnud, sest ventilatsioonikambrid on palju kõrgemad kui planeeringus seatud kõrguspiir.
Keskerakondlane Silver Kuusik küsis, kas on õige niigi lubatust kõrgemale hoonele planeerida lisakorrust.
Tamm: toona vaadati tehnorajatiste kõrgusele teisti kui tänapäeval ja seetõttu ei saa sellele tuginedes öelda, et tänapäeval enam kõrgust juurde ei saa.
Arengu- ja planeerimiskomisjoni reformierakondlasest esimees Veljo Ipits ütles, et teema on tartlastele tähtis ja Tartu linnas ei ole ühtegi uut hoonet, mille üle on nii palju arutatud. Ta nentis, et võime tõdeda, et kõrgus läks üle selle, mis oli lubatud, aga hoone on kesklinnas olemas ja on võimalik üritada hoonet muuta natuke paremaks.
Šokman lisas lõpus repliigi, et kaubamajal on ka üks positiivne külg: «Enne seda maja lõid Soome turistid Tartus kaht kätt kokku, et kes see hull teile kesklinna mäe peale külmhoone ehitas, nüüd seda küsimust enam ei küsita.»
Eelnõu poolt oli 28 häält, vastu viis.