Kümned töömehed on jäänud Tartu Idaringtee ehitusel palgata, kui viaduktide ehitusel osalenud firma Basic Ehitus sattus rahalistesse raskustesse, kuni lõpuks kõrvaldati üldse objektilt.
Tartu Idaringtee ehitusel jäid palgad maksmata
26. juuni 2013, 16:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aprillis avaldas Tartu Postimees loo Idaringtee ehituselt ja valmival raudteeviaduktil jäi siis pildile teiste hulgas ehitaja Viljar Väits, kellele firma Basic Ehitus oli juba siis palga võlgu. Märtsi ja poole aprilli eest on tal palk saamata siiani, kokku umbes 1500 eurot.
Basic Ehituse juhataja Leho Kolk ei võta enam telefonigi vastu, ütles Väits. «Ülemusedki ei ole palka saanud,» sõnas ta.
Ehitaja Peeter Põllupüü ütles, et temal on saamata kõige vähem, üksnes märtsikuu eest. Aga ta jäi ilma ka haigusrahast, sest ta ei saanud haiguslehele tööandja allkirja. «Nad ei vasta kõnedele, meilidele, isegi tähitud kirjale,» kurtis Põllupüü. «Seetõttu ei saanud ka haiguspäevade raha.»
Ehitaja Hando Hendrikson ütles, et temale ei öelnud firma rahata jäämise põhjuse kohta midagi ja enam pole midagi loota – ta jõudis töötada kaks nädalat, aga selle ajaga ei tehtud temaga töölepingutki.
Seda loetelu võiks jätkata.
Linn: meie võlgu pole
Tartu linnamajanduse osakonna asejuhtaja Andres Pool ütles, et Tartu linn maksab Nordeconile, kes on peatöövõtja.
«Meil on 56 päeva maksetähtaeg ja riik peab väga täpselt sellest kinni, siis maksab,» täpsustas Pool. «Maksmata arveid ei ole.»
Nordeconi projektijuht Kristjan Toome kinnitas, et Basic Ehitus oli nende alltöövõtja 21. maini ja Nordecon on tasunud õigel ajal Basic Ehituse iga kuu esitatud arved.
«Nordecon AS ei oska kommenteerida, miks alltöövõtja Basic Ehitus AS ei ole tasunud oma töötajatele palkasid, kuigi Nordecon AS on teostatud tööde eest tasunud,» seisis vastuses, mille Toome saatis e-kirjaga.
Mai lõpus ütles Nordecon aga Basic Ehitusele lepingu üles, sest, nagu Toome kirjas seisab, ei ole alltöövõtja täitnud oma kohustusi alltöövõtulepingu täitmisel: «ei ole kinni pidanud töö tegemise või üleandmise vahe- või lõpptähtajast».
Mitu intervjueeritud ütlesid, et Nordecon on püüdnud maksmisega viivitada või maksta vähem, kuid Toome vastus oli lihtne: «Nordecon AS on tasunud alltöövõtulepingus ette nähtud tööd kuni ajani, mil ettevõte ei suutnud alltöövõtulepingu kohustusi täita.»
Juhataja vaikib
Miks palgad maksmata on ning mis Basic Ehituse ja Nordeconi vahel täpselt juhtus, oskaks ilmselt kõige paremini selgitada Basic Ehituse juhataja Leho Kolk, kuid ta ei vastanud telefonikõnedele ega SMSile.
Üks Basic Ehitust hästi tundev inimene ütles, et ta ei imesta sugugi, et palgad ehitajatele maksmata jäid, sest need on maksmata ka kontoriinimestele.
Basic Ehituse nüüd juba endine objektijuht Kristo Käis rääkis, et kui ta mullu detsembris firmasse tööle läks, oli sellel Tallinnas korralik kontor, kümmekond inimest tööl. Aga asjad hakkasid allamäge minema. Veebruaris jäi osa palka saamata. Siis hakkasid jutud, et raha tuleb esimesel võimalusel, kui mõni tellija raha ära maksab.
«Ehitati mitmel objektil ja palju raha oli kinni,» rääkis Käis. «Siis tahtsid töömehed palka, firmal endal olid rahad otsas, siis jäid tööd platsil seisma ja siis ei maksnud enam ka tellijad, kui tööd platsil ei edenenud.»
Üks vahejuhtum oli märtsi lõpus või aprilli algul, kui Basic Ehituse mehed löödi Võru tänava viadukti ehituselt vahetult enne sillaplaadi valamist minema. Ettevalmistavad tööd olid odava hinnaga ja kasum pidi tulema valamisest, aga see võeti käest.
«Täiesti võimalik, et võeti teine firma peale, kes tegi soodsamalt,» lausus Käis. «Olen kuulnud, et Nordeconil on seal rahalised raskused ja Nordecon otsib, kuidas odavamalt saab.»
Projektijuht Kristjan Toome ütles, et sellist rahalist raskust Nordeconil küll ei ole ja et Basic Ehitus kõrvaldati, sest nad ei pidanud tähtajast kinni ja tööjõust oli nappus.
«Kui ma ei eksi, siis 90 päeva oli arvete tasumise tähtaeg,» jätkas Käis. «See on kaunis pikk aeg ning kolm kuud 30–40 töömeest, kogu tehnikat ja kõike oma rahast üleval pidada on päris keeruline.»
Käis on ka kuulnud, et Basic Ehitus on maksmata jätnud paljudele, kui vähegi võimalik. Näiteks kui ekskavaatorit oli vaja kolmeks kuuks, siis kahe esimese eest jäi arve maksmata. «Samamoodi käis ehitusmeestele üüritud korteritega,» rääkis ta.
Mustalt tööl
Mis puutub sellesse, kas Basic Ehitusel oli lepinguta töötajaid, siis nii tellija Tartu linn Andres Pooli suu läbi kui ka peatöövõtja Nordecon Kristjan Toome vahendusel ütlesid, et see on küsimus, mida nemad kommenteerida ei saa.
Basic Ehituse kommentaari pole ka sellele teemale, sest Leho Kolk telefoni ei võta.
«Neid ei olnud palju, ma mõtlen,» ütles Käis. «Mõned uued mehed võib-olla, aga üldiselt olid kõigil lepingud olemas.»