Noor kunst laseb ennast paista mitmekülgsena

Krista Piirimäe
, kunstiajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tanel Tolstingu magistritööks valminud sarja «Rännakud» vaatavad kunstimajas noored kunstnikud Anna Hõbemäe (vasakult, lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna 2011) ja Maarja Nurk (lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2012).
Tanel Tolstingu magistritööks valminud sarja «Rännakud» vaatavad kunstimajas noored kunstnikud Anna Hõbemäe (vasakult, lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna 2011) ja Maarja Nurk (lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 2012). Foto: Kristjan Teedema

Iga kevad toob Tartusse noore kunsti tulva. Näitusi on praegugi lastekunstikooli õpilaste ja kõrgema kunstihariduse saajate lõputöödest. Millega paistavad silma Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetajad?

Ülikooli maaliosakonna bakalaureuseõppe lõpetanuid on kümme. Kaitsmise järjekorras: kunstimuuseumis Liis Koger, Indrek Aavik, Sandra Lääne ja Edgar Juhkov, Y-galeriis Diana Lõhmus, Vanemuise kontserdimajas Kälina Kõva, Nooruse galeriis Reigo Ringo ning kunstimajas Maarja Nõmmik, Elo-Mai Mikelsaar ja Kadri Kõiv.

Lisaks neile saab kunstimajas vaadata magistrandina lõpetanud Tanel Tolstingu töid.

Valgusemängust rännakuni

Liis Koger esitab abstrakte pealkirja all «Valgusemängija», kus peategelaseks on hoogsalt tõmmatud heledad pintslitõmbed. Mõnel maalil siiski ei paista valgust ega mängijat.  

Indrek Aaviku seerias «In­somnia» on autori taotlus «kujutada une ja ärkveloleku vahelist viirastuslikku maailma» õnnestunud.

Mustal taustal tumedad figuurid on vaevalt näha, aga ometi me hoomame nende kuju ja nägu, nende nõutust ja abitust. Heledal uksel aga on topelttähendus.

Sandra Lääne käsitleb oma maalides «ArNePo» inimese ja arvuti võimalikku koostööd, talle on abiks olnud Helsingi Ülikooli teadusrühm. Kahjuks ei jõua praegusel viisil eksponeerituna need ideed vaatajani. Näeme lihtsalt igal maalil erinevalt paigutatud pisikesi ruudukesi ega saa aru, et need on arvutiseeritud luuletused.

Edgar Juhkov kujutab oma seerias «58.3 26.7» (kaardikoordinaadid) huvitavalt katkendliku, vibreeriva joonega Annelinna noori kampasid. Hästi on tabatud liigutused, rakursid ja logelejate sõbralik vaim.

Diana Lõhmus illustreerib oma maalides turkmeenia muinasjuttu «Karakuduk». Rahvakunsti parasjagu stiliseerides on ta saavutanudki õige atmosfääri.

Kälina Kõva abstraktide «Tärkamine» teemaks on musta, valge, sinise, punase ja kollase värvi sümboolika.

Reigo Ringo tegeleb oma abstraktides glasuurimise ja muude tehniliste võtetega.

Maarja Nõmmiku ekspositsioon kunstimaja monumentaalgaleriis on üks suurejoonelisimaid. Hiigelsuurtel lõuenditel moodustavad sinised risttahukad looklevaid kõverruume. Hea kompositsioon.

Elo-Mai Mikelsaare seeria «Must stsenaarium» hirmunud nägudega kannab õigusega oma nime. Autor on osanud meeleheidet hästi kujutada.

Kadri Kõivu «Eesti talv» kujutab majade vahele ahistatud kaski, autori sõnul eluslooduse sümboleid linnas. Vaatajas tekibki ohutunne.

Tanel Tolstingu magistritöö seerias «Rännakud» on nii palju kontseptsioone ja märksõnu, et pea hakkab ringi käima – spaiss kui energiapomm, universum, anonüümne naine, poeemid, rännakud reaalselt ja mõtteliselt. Valin kontseptsiooniks kõige meeldivama: iga naine on spaiss. (Viimati nimetatud sõna pärineb ühe naise kleidilt Tolstingu maalil «Spaiss on väärtus» – toim.)

Kokkuvõtvalt iseloomustab lõpetanuid mitmekülgsus, näeme stiili ja teemasid seinast seina. Noored on oma töödes toetunud paljude kirjanike ja filosoofide teostele, mis kohati on juba andnud häid tulemusi ja küllap tulevikus annab veelgi enam.

Kunagises Pallases õpiti keskmiselt kuus ja ERKIs viis aastat. Tartu Ülikooli maaliosakonna praeguse kolm aastat kestnud õppimise tulemused on väga head.

Avalik kaitsmine

Ülemaailmne komme kaitsta avalikult lõputöid juurdus Eestis pärast taasiseseisvumist. Professor Jaan Elkeni sõnul nõuab nüüdne kõrghariduse standard lõpetajatelt kõikide pädevuste ja eesmärkide sõnastamise oskust.

See on mõtlemise koht. Näiteks professor Aleksander Vardilt tuli omal ajal tangidega sõnu välja tirida. Äsjastel kaitsmistel oli Edgar Juhkov rahva ees kohmetu. See-eest Liis Koger tundis end kui kala vees ja ta sai keskpäraste tööde eest kõrgema hinde kui Juhkov.

Kunstniku väljendusvahendiks on visuaalne, kirjanikul sõnaline kujund. Aga muidugi on tore, kui ülikooli maaliosakonnast kasvavad välja ka kirjanikud. Igatahes on kaitsmised publikule olnud väga harivad.

Lastekunstikooli õpilaste lõputööde näitust saab vaadata Jakobi galeriis 28. juunini, ülikooli maaliosakonna lõputööde väljapanekut 30. juunini ning kõrgema kunstikooli tänavuse lennu töid Nooruse galeriis 13. juulini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles