Vanemuise teatrimaja avamine 1906. aasta augustis oli suursündmus, aga Elva mehel Udo Valdneril on ette näidata avakontserdi piletid, terve piletivihik. Ja 1909. aasta väljanäituse pileteid rebib ta rullist mälestuseks kaasa.
Elvalane hoiab sajandivanuste piletite kogu
18. juuni 2013, 23:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdneri kogu on värvikas mitte üksi piletipaberi värvi poolest, aga ka kontsertide, etenduste, näituste ja muude ürituste nimekiri, kuhu nende piletitega oleks saanud, on värvikas. Sopran Aino Tamme kontserdile, Rudolf Tobiase sümfooniat kuulama, Aleksander Sprenk-Lätte kontserdile või, kui soovite, siis kontserdile Imperaatorliku Jurjevi Ülikooli puudustkannatavate tudengite toetuseks.
Palju pileteid on Vanemuise kontsertidele, aga arvukalt on ka Bürgermusses peetud muusikaürituste pileteid.
Rikkalik valik
Udo Valdner on selle koguga tublisti tööd teinud, uurinud pileteid ja nende säilimise põhjust, otsinud vanadest ajalehtedest kuulutusi, kus on rohkem infot, kui piletitele trükkida mahtus.
Aga ta ei ole neid pileteid kogunud – ostnud või vahetanud, nagu kogujad teevad. Tema sai kõik need ühekorraga. Kui Tartu koguja Enn Kallas ükskord märku andis, et Kompanii 10, kauaaegse politseimaja pööningult tulid välja sellised asjad. Sinna oli aastakümnete jooksul heidetud muudki – dokumente, autonumbreid, voorimehenumbreid …
Kõik oli prügiga segamini, katus lekkis, vesi oli mõndagi rikkunud. Valdner võttis kaasa, mis vähegi kõlbas. Osa neist piletitest sai Kallasele, osa Tartu linnamuuseumile, aga Valdneri kogu on kõige rikkalikum.
Piletite säilimise algpõhjuse luges Valdner välja ühest omaaegsest ajalehest, kus seisis, et 20. augustil 1892 on Aleksander III seadusega kehtestatud maks heategevaks otstarbeks kõigilt avalikele esinemistele ja etendustele või muudele üritustele müüdud piletitelt. Piletitel olid spetsiaalsed maksumärgid ja müümata jäänud piletid hiljem kustutati. Piletid olid arvel politseis ja sinna tuli müümata piletid tagastada. Mingil põhjusel olid politseiametnikud heitnud neid pööningule.
Mitmekeelne linn
Piletitelt hakkab silma, et nendele trükitud info keelevalik on kirev. Sageli oli kombinatsioon mitmest keelest, näiteks saksa ja vene, vahel ka prantsuse keelt, on ka eesti keelt.
Vanim kuupäevaga pilet on aastast 1894, uuemad on 1911. aastast. Hulk pileteid, sageli kinopiletid, on kuupäevata.
Huvitav on veel see, et piletikontsud on nööriga köidetud ja otsad kinnitatud Jurjevi politseivalitsuse vahapitseriga.