Läinud neljapäevane Tartu volikogu istung läheb ajalukku küllap selle poolest, et esimest korda osales välisriigi kodanikust volikogu liige. Asendusliikmena volikokku pääsenud sots Juha-Matti Aronen kannab taskus Soome passi.
Jüri Saar linnavolikogus: oravad pilkeobjektiks
17. juuni 2013, 17:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Istungi läbivaks jooneks oli Oa tänava ja Reformierakonna valimisskandaali meenutamine ja nende ainetel pilkenoolte heitmine.
Algust tegi sots Tõnu Ints, kes esitas arupärimise «meie linna uhkuse ja au kohta ehk Oa tänava kohta».
Ta ütles, et kinnistu asub miljööväärtuslikul alal, kus vana garaaži vundamendile on ehitatud uued hooned, ja küsis, miks linnavalitsus eirab endiselt seadusest tulenevat kohustust algatada detailplaneering.
«Asju vaadatakse küll üle, kuid endiselt on jäädud seisukohale, et detailplaneeringut ei ole vaja. See kummastab ja hämmastab meid ja me ei oska siin millegi üle uhked olla,» lausus ta.
Marja tänavale nelja korteriga kortermaja rajamist lubava detailplaneeringu arutelul tegi otsa lahti sots Jarmo Laur: «Miks me seekord läksime nii keerulist teed pidi ja seda projekteerimistingimustega ei lahendanud?»
«Seda ehitusõigust ei olnud võimalik määrata projekteerimistingimustega,» vastas reformierakondlasest abilinnapea Raimond Tamm.
Tõnu Ints päris: «Siiski, siin on projekteerimistingimustega lahendamise võimalus olemas, kuna esimene korrus hoonest on säilinud ja peale ehitatav osa ei ole üle ühe kolmandiku.»
«Kindlasti ei ole kõnealusel juhtumil seda võimalik projekteerimistingimustega lahendada,» vastas Tamm.
«Miks,» küsis Laur.
«Sellepärast, et tegemist on miljööalal paikneva hoonega,» vastas Tamm. Saalist kostis naeruga segatud hõre aplaus.
Keskerakondlane Nikolai Põdramägi viskas õhku küsimuse, kuidas praegusel juhul on lood korruptsioonivastase seaduse täitmisega, sest arhitektuuri ja ehituse osakonda on võetud juhtima uus persoon.
Põdramägi muretses veel, kas arengu- ja planeerimiskomisjon oli piisavalt põhjalik ning arutas läbi naabreid ja kubatuuri puudutava. Ta sai vastuseks, et kahtlustusi pole ja komisjon oli põhjalik.
Järgmise, Tähtvere 6 ja 8 detailplaneeringu arutelul (rekonstrueerimine ja laiendamine, et teha korterid ja büroopinnad) küsis keskerakondlane Olev Raju arengu- ja planeerimiskomisjoni esimehelt reformierakondlaselt Veljo Ipitsalt, kui palju oli istungil elektroonilisi hääli ja kas kontrolliti, ega need hääled võltsitud ei ole. Elektrooniliselt oli sellel komisjoni koosolekul osalenud neli liiget.
Ja juba järgmise, Kalevi 52 planeeringu arutamisel tundis Raju Ipitsat küsitledes huvi, kas kahtlusi ei äratanud kiirus: krundi praegune omanik on saanud omanikuks 19. märtsil ning 17. aprillil on linnavalitsus teinud planeeringu ära ja andnud komisjonile.
«Kiiremini veel kui Oa tänavas, kuidas seda seletada?» küsis Raju. «Ilmselt on väga hästi tööd tehtud,» vastas Ipits. «Tegemist on ühe majaga, ühe krundiga. Küsimus oli, kas meil tekkis kahtlusi – meil ei tekkinud kahtlusi.»