Turujutt: kurgid maasika hinnaga

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlvamaa Joosepi talu kaupa müüb avaturul Kaire Roositalu, kellega on raske jutule saada, sest kundede järjekord voogab pidevalt leti ees.
Põlvamaa Joosepi talu kaupa müüb avaturul Kaire Roositalu, kellega on raske jutule saada, sest kundede järjekord voogab pidevalt leti ees. Foto: Kristjan Teedema

Rumala peaga läksin turuhoonesse. Paremat kätt viimane lett rivis – kaup on kohal, aga sibulakaupmees kadunud. «Peeter kolis välja,» teatab vastasletis müüv proua. «Tal naine ka müüb seal.»

Tõesti, kevad on nii kaugel, et aprilli lõpus lumehangede vahele külvatud viljad on katteloori all kenasti valminud ning avaturul käib kibe kauplemine. Leian Peetri, õige nimega Pjotr Kajalini, kolmanda vahe otsaletist abikaasa Galina kõrvalt.

«Noh, mitu läheb?» hõikab ta, käsi värske hapukurgi pütis kaupa kohendamas. Galina räägib, et kurgid ja sibulad tulevad Kolkjast, Peipsi veerest. Kaupa kulub üksjagu: paarkümmend kilo rohelist sibulat ja ligi poolsada kilo värsket hapukurki päeva-paari peale saab ikka müüdud.

Saades teada, et kunde soovib kümmet värsket hapukurki, küsib Pjotr: «Paneme täpselt või tunde järgi?», endal käsi tõstmas kotti kaheteistkümnendat kurki. Läks siis sedakorda tunde järgi.

Leti ees mudib klient nõutult paberraha, vabandab, et tal ainult viiekümnene, ja uurib, kas müüjal ikka vahetusraha on. Selle peale teatab proua leti tagant, et mis suur raha see viiskümmend on – muidugi on tagasi anda! Ehkki siis lisab, et viiekümnesest suuremat rahatähte siiski pakkuma pole tuldud ka.

«Kas tõesti juba eestimaised maasikad!?» imestab naisterahvas vastasleti ees Põlvamaa Joosepi talu maasikaid vaadates. Kaire Roositalu seletab leti tagant, et juba valmis jah. Hommikul korjatud.

Selleks et kella kümneks oleks turul 70 kilo värskeid maasikaid, läheb kuus inimest juba kell kuus põllule korjele. Enamik sellest müüakse päeva peale ka ära.

Marjad on praegu suured ja magusad. Hind on ka suur ja magus, müüja jaoks, muidugimõista. Odavaim eestimaine mari on viis eurot kilo. Enamikul ripub aga kuueeurone hind küljes.

Kaire Roositalu teab rääkida, et ilmselt tuleb hind veel alla: «Nii kahe poole peale. Aga siis läheb ka mari väikeseks, sest ilm on kuiv.» Maasikaid tuleb külluses, kuid neid ei jagu pikaks ajaks.

Hinnalt ja läbimüügilt suudab kodumaise maasikaga turul praegu võistelda ainult värske hapukurk – samuti viis eurot kilo. Odavamalt saab muidugi ka, oleneb turujutust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles