Andrus Mõttus: kutsehariduse osatähtsus peab kasvama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
13. juuni 2013 09:32
Andrus Mõttus | FOTO: TPM

Haridust peetakse õigustatult üheks majanduse arengu mootoriks ning kutseharidusel on selle mootori töös oluline ja üha kasvav roll.

Kas või seetõttu, et töölt lahkuv põlvkond on suurem kui järelkasv, samuti vajab tööjõuturg enam hea ettevalmistusega spetsialiste ning praktiliste teadmiste ja oskustega inimesi.

Kuid juba praegu kurdavad ettevõtjad kutseharitud spetsialistide nappuse üle. «Me ei vaja ainult kõrgkoolilõpetajaid – eriti kui paljudele neist ei leidu pärast lõpetamist sobivat töökohta,» väitis hiljuti Balti Spooni tegevjuht ja Saksa-Balti Kaubanduskoja president Edmund Smolarek.

Esmaspäeval avaldatud tööandjate rahulolu uuring tõi välja, et vaid kolmandik ettevõtjaist leiab piisaval hulgal vajalikke kutseharidusega töötajaid. Kutseõppureid on vähe ning needki pole piisavalt motiveeritud oma erialal õppima ja töötama, ütlevad ettevõtjad ning ootavad riigilt kutsehariduse populaarsuse kasvatamist ja suuremat sekkumist noorte haridusvalikute kujundamisse.

Suur tung kõrgkooli

Tõesti, Eesti ühiskonna hariduseelistused on kaldu kõrghariduse poole.

Praxise tehtud keskharidusastme lõpetanute haridusvalikute uuringust selgub, et gümnaasiumilõpetajatest 70 protsenti soovis jätkata haridusteed mõnes kõrgkoolis, 11 protsenti plaanis minna välismaale õppima ning vaid 7 protsenti oli otsustanud kutsehariduse kasuks. Ülejäänud kavatsesid minna kas kodu- või välismaale tööle.

Sama uuringu järelküsitlusest selgus, et kõrgkooli siirdus koguni 74 protsenti ja kutseharidusse 6 protsenti keskhariduse omandanutest.

Need arvud ei ole tööjõuturu vajadustega päris tasakaalus ning seepärast kuulemegi avalikkuses sõnumeid sellest, et ettevõtetel on karjuv puudus kutseharitud spetsialistidest, või diskussioone raamatupoe klienditeenindajana töötava kirjandusmagistri argipäevast. Miks nii?

Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Kalle Toom on võrrelnud Euroopa koolilõpetajate asumist kutseõppesse.

Selgub, et Šveitsis astub kutseõppesse koguni 80 protsenti, Saksamaal ja Rootsis üle 50 protsendi koolilõpetajatest. Eestis asub kutseharidust omandama 28 protsenti põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajatest. Tartus on see arv veelgi väiksem.

Kui vaadata paljude Euroopa riikide kogemust, omandavad noored esmalt kutseoskused ning jätkavad siis haridusteed valitud erialal. Kutseoskused koos teoreetiliste teadmistega loovad kindlama vundamendi karjäärile.

Kuulakem veel tööandjaid. Edmund Smolareki sõnul on Saksamaa kogemus näidanud, et noortel, kellel on tugev praktikale orienteeritud ja kvaliteetne kutseharidus, on tööturul eriti head võimalused.

Sellise väljaõppe alusel on võimalik edasi õppida meistriks või inseneriks ning jõuda juhtivale, hästi makstud ja ühiskonnas hinnatud töökohale. Nemad – ja mitte ainult kõrgkoolilõpetajad – on spetsialistid ning neist on ettevõtetel kõige suurem puudus.

Suurim kutseõppeasutus

Tartu kutsehariduskeskus on Eesti suurim kutseõppeasutus, kus 60 õppekaval omandab kutseoskusi üle 3500 õppuri, peale nende veel täiskasvanud õppijad. Kuigi tegu on esmapilgul suurte arvudega, pole see piisav, et tegelikult rahuldada Tartu ja Lõuna-Eesti vajadust uute töökäte järele.

Jah, viimaste aastate jooksul on struktuurifondide toel kutsehariduse õppehoonete, töökodade ja laborite nüüdisajastamiseks tublisti investeeritud. Uuendatud ja viimase peal tehnoloogiaga sisustatud õppekojad teevad nii mõnegi tööandja kadedaks, kuid rõõmsaks nii meie kui ka näiteks maaülikooli ja TTÜ Tartu kolledži tudengid, kes saavad igati tasemel väljaõpet.

Muidugi loeb ka sisu – uute, ettevõtete vajadusi arvestavate õppekavade loomine ja kohandamine ning praktiliste tööoskuste arendamine koostöös partneritega on koolis pidev protsess.

Meil on väga häid partnerettevõtteid, näiteks Hanza Tarkon, Henkel Balti Schneider Electric ja paljud teised, kes osalevad õppetöö sisu arendamisel, kutsevõistluste korraldamisel või pakuvad koolile praktika- ja stažeerimisvõimalusi.

Kasu on kindlasti kahepoolne – praktika kaudu leitakse sageli nii hea töötaja kui ka töökoht. Ettevõtete panus, et kooliajal saadud ettevalmistus osutuks kandvaks hüppelauaks tööle või edasi õppima asumiseks, on märgatav.

Arvudest nähtub meie vilistlaste hea käekäik. 2012. aasta vilistlaste uuringu põhjal töötas pool aastat pärast lõpetamist 67 protsenti ja õpinguid jätkas 21 protsenti vilistlastest, lapsi kasvatas või aega teenis 9 protsenti ning vaid 3 protsenti olid töötud.

Kutseharidus pole tupiktee

Kahtlemata on erialasid, mille vilistlastel on tööturul avaramad võimalused. Noori kokkasid ja toitlustusteenindajaid püütakse värvata lausa tutvuse kaudu, kirjeldas osakonnajuhataja Tiina Kivimeister.

Ka tööstustehnoloogia, iluteeninduse ning autoeriala lõpetanutel on töötamise osakaal keskmisest suurem. Samas näiteks infotehnoloogia ning äri- ja kaubandusosakonna lõpetanud siirduvad teistest enam edasi õppima. Ka see on hea.

Kutseharidus ei ole kindlasti tupiktee, pigem vastupidi. Nii maaülikooli, tehnikakõrgkooli kui ka TTÜ vastuvõtul eelistatakse juba kutseõppe läbinud tudengikandidaate, sest nad on kursis eriala praktilise poolega ning suudavad teooriat paremini praktikas rakendada. Rääkimata sellest, et erialaspetsialistidel on tööturul avaramad võimalused.

Viimaste aastate trend on aga kutseõppe läbimine pärast kõrgkooli. «Kõrgkoolis õppisin vanemate ja prestiiži pärast, nüüd tulen õpin enda jaoks,» ütles magistrikraadiga sisseastuja tabavalt.

Tartu kutsehariduskeskuse kasvandikest on sirgunud hulgaliselt oma ala tippspetsialiste, juhte, õpetajaid ning ettevõtjaid. Tõepoolest, kutseharidusel ja -haritutel läheb hästi, kuid saab veel paremini. Nõustugem, et üheks võtmeküsimuseks on kutsehariduse populariseerimine ning haridusvalikute suunamine nii, et noorte õpingud sobiksid rohkem tööturu vajadustega. Meie suudaksime senisest enam õppureid vastu võtta ja rohkem meistreid ette valmistada küll.

Teiseks tahame veelgi parandada koostööd ettevõtetega ning oleme valmis kaasa lööma ettevõtlus- ja erialaliitude töös, samuti haridus- ja tööhõivepoliitika kujundamisel. Parima tulemuse Tartu piirkonna tööandjate ootustele vastava õppe kavandamiseks ja andmiseks saavutame koostöös – seda nii kohalike ettevõtjatega kui ka otsustajatega.

Tartu linna ja kogu Lõuna-Eesti tarbeks tulevaste oskustööliste ja spetsialistide ettevalmistamine on vastutusrikas ülesanne. Meie tunneme mootori ehitust ja soovime jagada seda nii otseses kui ülekantud tähenduses.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL