Pianiinod reastusid näituseks

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse idee autor ja koostaja, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees Alo Põldmäe (vasakul) näitas eile kandvatele jõududele, kus täpselt peab Jaani kirikus näitusel seisma klaverimeister Jaan Rässa ehitatud pianiino ning veel mituteist pilli.
Näituse idee autor ja koostaja, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees Alo Põldmäe (vasakul) näitas eile kandvatele jõududele, kus täpselt peab Jaani kirikus näitusel seisma klaverimeister Jaan Rässa ehitatud pianiino ning veel mituteist pilli. Foto: Margus Ansu

Eile tassisid töömehed, higi palgel ja särk märg, Jaani kiriku külguksest sisse suuri pille, et neid siis reastada väljapanekuks. Näitusel on 15 pianiinot ja üks kabinetklaver – Astron.

Astronit nimetab näituse «I Eesti Vabariigi klaver» koostaja, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees Alo Põldmäe Tartu auks ja uhkuseks. See on ehitatud Emajõelinna firmas Astron ning see kuulus helilooja ja dirigent Juhan Simmile.

1920. aastatel oli Eesti klaveriehituses juhtpositsioonil Tartu eelkõige tänu siin tegutsenud eesti klaveriehituse grand old man’ile Ernst Hiisile. «Tema konstrueeritud klaverid Astron olid hulk aastaid Eesti klaveriehituses lausa etaloniks,» lisas Põldmäe.

Lõviosa näituse pillidest on toodetud Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda. «See oli tõeline kuldaeg Eesti klaveriehituses,» ütles näituse koostaja. «Sel ajal tegutses kokku 23 meistrit.»

Nii näiteks toodeti Tartus ka selliseid pianiinosid, mille esiküljele on kirjutatud J. Hermann, Sprenk-Läte, J. Wihm ja Oskar Heine.

Töömehed sõidutasid pillid Jaani kirikusse Helmest, kus on Eesti klaverimuuseumi hoidlad, aga ka Elvast. Osa pianiinosid on pärit eraisikute kodudest.

Näituse nimele kohaselt on pillid ehitatud aastatel 1918–1940. Osa neist on valminud siiski ka sellistes töökodades, mis tegutsesid juba varem, tsaariajal.

«Ja üks neist, kes ehitas klavereid 19. sajandi lõpus, oli Jaan Rässa. Ta sai võimsaid kuldmedaleid välismaa väljapanekutel, näiteks Brüsselis ja Madridis,» ütles Põldmäe. «Tema pillid, eriti pianiinod, on väga kuulsad.»

Jaani kiriku näituse Rässa pianiino seinale on sissepoole kleebitud silt, kus on näha meistrile tema loomingu eest määratud autasusid. Ühtekokku on neid 14. Samalt sildilt saab lugeda, et pianiino on valmistatud Tartus «Tiigi tänav nr. 80 omas majas».

Näitus avatakse täna. Täna õhtul algab Jaani kirikus tornimuusika kontserdiga Eesti heliloojate festival.

Põldmäe sõnul langevad need kaks sündmust juhuslikult kokku. Ta lisas, et mõni pill väljapanekus leiab festivali ajal siiski mingil määral kasutust.

16 suurt pilli

• Tartu Jaani kirikus saab 4. juulini vaadata näitust «I Eesti Vabariigi klaver».

• Välja on pandud 16 eesti meistrite klaverimudelit.

• Avamisel täna kell 16 esinevad Tartu muusikakoolide klaveriõpilased.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles