Riia tänava lõppu ja Ränilinna plaanitud mahukad ärihoonete arendused nõuavad Tartu üldplaneeringu muutmist, kuna need mõjutavad linna ruumilise arengu põhimõtteid.
Linn otsib tasakaalu kesk- ja äärelinna vahel
31. mai 2013, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu abilinnapea Raimond Tamme (pildil) sõnul on Riia tänava ja Ringtee äärde kavandatavad planeeringud kõik suuremal või vähemal määral vastuolus linna kehtiva üldplaneeringuga.
«Kui algatada üldplaneeringut muutvate planeeringute menetlemine, peavad lähteseisukohad olema väga põhjalikult läbi kaalutud,» sõnas Tamm.
Linna planeeringuteenistuse ettepanek on enne kõnealuste detailplaneeringute algatamist teha uuring, kus analüüsitakse detailplaneeringute realiseerimise mõjusid linna arengule.
Arendajate praegused soovid on Tamme sõnul kohati vastuolus ka maakasutuse sihtotstarbega. Näiteks Lõunakeskuse laiendus peaks osaliselt minema tootmismaale. Ränilinna äripinnad on aga valdavalt kavandatud elamumaadele.
Tasakaal tähtis
Tamme kinnitusel on linn päri, et tekiks lisatöökohti. Küsimus on aga selles, et linna areng peaks olema tasakaalus. «Teeme praegu ka kesklinna üldplaneeringut ja me sooviks linna arengut näha sellisena, et kõik oleks omavahel tasakaalus,» lausus ta.
Näiteks viimase kahe aastakümne planeeringute tulemus on see, et elamumaid on kavandatud palju rohkem, kui Tartule vaja oleks.
«See on näide, mis paneb mõtlema, ja viib selleni, et enam ei tahaks sellist üleplaneerimist teha,» ütles abilinnapea.
Lõunakeskuse juht Jaan Lott märkis, et Tartu südalinna ja äärelinna tasakaal on praegu hästi paigas ning see, kas uued arendused on edukad või mitte, sõltub paljuski sellest, mis sinna kavandatakse.
«Seetõttu ei võtaks ma teiste arendusi kommenteerida. Selge on see, et järjest keerulisemaks läheb ka Tartus teha midagi sellist, millega klienti üllatada,» ütles Jaan Lott.
Riski võtab arendaja
Politseimaja ärikvartali omanik Neinar Seli aga nentis, et kesklinn toimib igas linnas hästi, aga järjest rohkem on firmasid, kes ei taha kontorit kesklinna müra ja kära ning kitsa parkimisvõimaluse pärast.
«Planeering tehakse suurejoonelisem, aga kui palju sellest hiljem ellu viiakse, reguleerib turg. Selle riski võtab arendaja, mitte keegi muu. Arvan, et linn ei peaks ise hakkama reguleerima, kuhu ja kui palju keegi kontori- või muud pinda ehitab. Usun, et ükski ettevõtja ei tee kaalutlemata otsuseid ja niisama ei pillu raha keegi,» ütles ta.
Neinar Seli sõnul on probleem selles, et planeeringute menetlemine võtab mitu aastat ning selle ajaga võib potentsiaalsete klientide huvi raugeda.
«Linn ütleb, et nii palju pole vaja, kuna pole nõudlust. Aga kui on nõudlus, siis ei ole planeeringut. Kui me pole valmis või reageerime aeglaselt, võib see saada takistuseks mõnegi olulise tööandja tulemisele siia,» märkis Seli.
«Mitte ükski investor ei oota nii kaua. Kui detailplaneeringut tehakse 7-8 aastat, siis lõpuks ei toimugi midagi. Linn peab näitama rohkem selgroogu,» nentis Seli.
Raimond Tamm oli Neinar Seli väljaöelduga põhimõtteliselt nõus. «Keegi pole öelnud, et ei saa, aga enne kui üldplaneeringut muutma minna, tuleb asjad põhjalikult läbi mõelda,» lausus ta. Kesklinna üldplaneeringu eskiislahendus peaks volikokku jõudma juunis.