Ujumiskoht valmib reedeks

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtasutuse Vooremaa Looduskeskus juht Tarmo Raudsepp näitab Saadjärve põhjamudast välja sikutatud planke, mis olid tõenäoliselt omaaegse veesüsteemi osad.
Sihtasutuse Vooremaa Looduskeskus juht Tarmo Raudsepp näitab Saadjärve põhjamudast välja sikutatud planke, mis olid tõenäoliselt omaaegse veesüsteemi osad. Foto: Kristjan Teedema

Tööga on tuli takus, sest reede õhtuks peab Tabivere uuendatav supelrand valmis olema. Ujumiskoht ise nii palju ei muutugi, kuivõrd autode parkimise võimalused ja liivaga kaetud ala, kus päevitada.

Esimene valmimistähtaeg oli tegelikult varemgi, kuid et ehitus tõi üha uusi üllatusi, tuli ettevõtmist suuresti rahastavalt põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt ajapikendust paluda, kõneles ranna uuendamist juhtiv Tarmo Raud­sepp. Üllatusena tõi ta kõigepealt välja asjaolu, et ala, kuhu rajati uus parkla, osutus esialgu arvatust märksa soisemaks.

Voore allosas järve kaldal pressivad maapinnast välja justkui sajad väikesed allikad. Seetõttu ei muutnud maapinna tuntav tõstmine platsi kuivemaks. Et autod sinna tulevikus kinni ei jääks, tuli rajada uued kraavid, kustkaudu voolab liigne vesi vulinal järve.

Et tööd on tulnud teha planeeritust rohkem, on ka selleks ette nähtud 54 000-eurone eelarve viimseni pingul, tunnistas Raudsepp.

Viivituse tõi ka oodatust pikem talv. Raudsepp plaanis pärast lume sulamist ehitusega jätkata aprilli alguses, kuid kuu keskel kattis randa alles lumi.

Hoopis suurem üllatus tabas ehitajaid aga ujumiskoha puhastamisel. Vana ujumissilla jäänuseid veest välja sikutama läinud töömeestel ei õnnestunud lauajuppe kuidagi põhjamudast kätte saada.

Kohale toodi spetsiaalne parv, mille külge käib vints. Tross sai ümber prussi ning vints muudkui sikutas, kuni parv oli peaaegu uppunud.

Puitdetailid aga järele ei andnud.

Alles pika loksutamise ja sikutamise peale hakkasid need liikuma ning siis selgus ka põhjus. Vees paistvad pehkinud lauajupid osutusid võimsateks punnidega prussideks, mis olid kahe rivina rammitud enam kui nelja meetri sügavusele põhjamutta. Vees vedelnud puit oli üsna lagunenud, kuid mutta maetud osa nägi välja nagu uus.

Suurest sikutamisest kohalikele ajalootundjatele rääkinud Raudsepp sai vastuseks, et arvatavalt on tegemist omaaegse veevõtusüsteemiga, mis varustas Tabivere voore taga umbes kilomeetri kaugusel asuvat kohalikku raudteejaama veega. Järvest pumbati vett raudteejaama kõrval asuvasse veetorni, kust omakorda said täidetud raudteel sõitnud auruvedurid.

Täiesti valmis on praegu ranna lõunapoolses servas valminud slipp koos paadisillaga, kuid mujal jätkub tööd veel küllaga. Esmaspäeval algas parklale ümarpuidust piirete paigaldamine. Uues grillimisnurgas käis tellistest suitsuahju ladumine. Tulevikus on järvel kalastajatel võimalus paati vette lasta ning hiljem püütud kala kohapeal toiduks valmistada ja mõnusalt aega veeta.

Käsitsi tuleb kaldaäärsest veest välja õngitseda hunnik pilliroojuurikaid. Vette viimist ootab rannas seisev liiv. «Rehitsemist ja silumist veel jätkub,» lisas Raudsepp.

Maikuu viimasel päeval peab see kõik valmis olema. Kohalik rahvas ei lase end aga ehitusest häirida ning käib rõõmsalt ujumas juba praegu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles