Töö tudengitega kingib arstile nooruse

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tudengisõbralik arst-õppejõud Helmut Seepter keskel, tema ümber eilsel üldkirurgia praktikumil osalejad. Esimeses reas Tomi Mattila ja Siim Tõnisson. Teises reas Madli-Kärt Uprus, Sten Pärnits, Raiko Tiganik, Andres Paabos, Henri Okkanen, Laura Tomband, Elina Lehtmaa ja Isabella-Gabriela Heido.
Tudengisõbralik arst-õppejõud Helmut Seepter keskel, tema ümber eilsel üldkirurgia praktikumil osalejad. Esimeses reas Tomi Mattila ja Siim Tõnisson. Teises reas Madli-Kärt Uprus, Sten Pärnits, Raiko Tiganik, Andres Paabos, Henri Okkanen, Laura Tomband, Elina Lehtmaa ja Isabella-Gabriela Heido. Foto: Kristjan Teedema

Üldkirurgia osakonna arst-õppejõud Helmut Seepter on üks niisuguseid mehi, kes armastab oma eriala ja suudab üliõpilastes tekitada tunde, et tema juurde praktikumi tasub jõuda kasvõi läbi tuumatalve.

«Kaua meil läheb?» küsis Helmut Seepter eile, kui kokkulepitud ajal haiglas olin. Olles vastuse saanud, lausus ta sama konkreetselt enda ümber seisvatele üliõpilastele: «Käige söömas ära ja siis ootan teid kohe tagasi. Meil on haige pooleli!»

Et üks haige on pooleli, tähendas seda, et Seepter oli just küsitlenud haiglasse toodud kõhuvaluga patsienti ning et patsiendi voodi ümber seisid koos temaga ta kümme üliõpilast, kes kõik pidid kaasa mõtlema.

«Mida parem suhtlemine on, seda põhjalikum saab anamnees ja seda kergemini tuleb diagnoos,» kõneles Seepter arstikeeles, mis tähendas, et mida ladusamalt kulgeb arsti ja patsiendi vestlus, seda põhjalikumalt saab kirja haiguse eellugu ning seda kergemini saab arstil selgeks, mis on haigestumise põhjus.

Helmut Seepter ütles, et talle väga meeldib kirurgitöö. Juba koolipoisina oli ta lahanud innukalt hiiri, kasse ja jäneseid ning just see erakordne huvi oli ta arstikutse juurde meelitanud, aga et selleski töös on oluline suhtlemine.

«Mulle väga meeldib ka õpetada,» lisas ta. «See on nagu lapse kasvatamine, ideaalne töö. Sa suhtled üliõpilastega, see annab sulle noorust juurde – sa ei saa vanaks minnagi.»

Helmut Seepter teeb Tartus kirurgitööd 1977. aastast alates. Tal endal on oma tudengipõlvest meeles üks suur eeskuju – Dagmar Kuldeva, kes oli hea kirurg ja Seepteri sõnul ka südamega arst.

«Koos Helmut Seepteriga me näeme, kuidas haiglas elu päriselt käib,» märkis üliõpilane Isabella Heido, kui tudengite lõunapaus oli läbi saanud. «Seda ei saa me kusagilt raamatust lugeda.»

«Tema praktikumid on väga elavad, aga see elavus on peidus tema enda isiksuses,» lausus üliõpilane Andres Paabos.

«Siin praktikumides me õpime palju enamat kui ainult meditsiini, me saame teada elust laiemalt,» lisas üliõpilane Raiko Tiganik.

Eile pärastlõunal ootas üldkirurgia praktikumi tudengeid ees veel operatsioonisaali minek, kus neil tuli jälgida, kuidas Helmut Seepter juhendab noort kirurgi ühe veresoontehaiguse käes vaevleva patsiendi jala amputeerimisel.


Parimad õppejõud kliinikumis

• Arstiõppe parim on Helmut Seepter ja hambaarstiõppe parim Ülle Tarre.

• Õppejõude hinnati internetiküsitluse põhjal.

• Parimad selgusid sadakonna tudengi arvamuse tulemusena.

• Varem ei ole kliinikum koostöös arstiüliõpilastega niisugust tunnustust mitte kellelegi veel jaganud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles