Swedbank: ka meie oleme süüdi

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki Eesti juhi Priit Perensi väitel kannatab Swedbank välja kas või mitu järjestikust 298 miljoni kroonist kvartalimiinust jutti. Taustal panga kontorivõrgu juht Mihkel Roosme.
Swedbanki Eesti juhi Priit Perensi väitel kannatab Swedbank välja kas või mitu järjestikust 298 miljoni kroonist kvartalimiinust jutti. Taustal panga kontorivõrgu juht Mihkel Roosme. Foto: Margus Ansu

Hoiustaja raha on muutunud taas pankade vundamendiks ja selleks, et laenu saada, peab ka endal raha olema, kinnitas Swedbanki Eesti juht Priit Perens eile uut Lõuna-Eesti keskkontorit avades.





Jah, ka meie oleme süüdi, võttis Priit Perens omaks pankade osa majandusbuumi mulli lõhkemiseni õhutamises. Buumi ajal muutus ajalooliselt ettevaatlikele pankadele iseloomulik konkurents hoiustajate raha nimel tema kinnitusel võidujooksuks raha väljalaenamise nimel.



Nüüd on need ajad läbi ning A ja O on taas hoiustajate usaldus, mitte edasilaenamiseks sisseostetud raha, nagu buumi ajal tavaks.



Erinevalt mõne aasta tagusest ajast, mil pangad andsid kinnisvaraprojektidele võidu laenu ja seda kasutati kinnisvaraturu võimendamiseks, peab Perensi sõnul laenu küsijal endal olema edaspidi laenu saamiseks rohkem kapitali.



Usalduse puhang


Ometi ütles Perens, et maailm on väsinud halbadest uudistest ja seda kinnitab ka väärtpaberiturgude käitumine. Nii on riikide massiivsed abiprogrammid majanduse elavdamisse toonud endaga tema väitel usalduse puhangu. Samuti on börsid teinud läbi muljetavaldava tõusu ning peamiste toorainete müük on kasvamas.



«Ka rahvusvahelised pangad annavad üle pika aja teada positiivsetest tulemustest,» lausus ta.



Ootus ootuseks, ent samal ajal ei näita reaalmajandus Perensi andmetel paranemist. Selle kinnituseks on tööstusriikide jätkuv majanduslangus.



Esimeses kvartalis on Euroopa pangad karmistanud oma laenutingimusi alates enamate tagatiste nõudmisest ja lõpetades intresside kergitamisega.



Mis puutub Eestisse, siis on siin karta laenukahjumite kasvu, ehkki pangandussüsteem püsib Perensi hinnangul kindlatel jalgadel. Swedbank kavatseb Perensi sõnul olla laenude väljastamisel ettevaatlik: pöörab tähelepanu kundede tuleviku sissetulekutele ning laenu andmisest pelgalt tagatise vastu kavatseb hoiduda.



«Kergitame raha hinda ja karmistame laenulepinguid,» lausus ta.



Täielik maksepuhkus


Perensi sõnul ei ole panga eesmärk raskustes kliendi eluaseme äravõtmine, sest pangal ei ole sellega midagi teha. «Varade kokkukorjamise ja müükipaiskamisega teeme tegelikult endale karuteene,» lisas Swedbanki kontorivõrgu juht Mihkel Roosme.



«Mida rohkem vara müüki panna, seda odavamaks muutub selle hind. Kaks aastat tagasi võisime pakkuda kolm kuud maksepuhkust ja inimene leidis endale uue töö, praegu ei pruugi mõne kuu pikkune maksepuhkus aidata ja valdavalt ei aitagi,» lausus ta.



Niisiis üritab pank praegu koos kundega tunneli lõpus valgust näha ja hädaolukorras pakutakse lahendusi kuni ajutise täieliku maksepuhkuseni välja.



Tartu Postimehe küsimusele, mitu järjestikust 298 miljoni krooni suurust kahjumit (esimese kvartali tulemus – N. N.) Swedbank Eestis välja kannatab, vastas pangajuht Priit Perens, et mitu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles