Emajõe veeliiklust rahustavad peagi märgid

Kuigi ka praegu on paljudes Emajõe paadisadamates märk, mis keelab suurte lainete tekitamise, jätavad nii mõnedki paadiomanikud sellele tähelepanu pööramata. Foto: Kristjan Teedema

Paljude paadiomanike palvel plaanib Tartu maa­valitsus kehtestada juba eeloleval suvel linna piires Emajõel veesõidukitele kiiruspiirangu, mis välistaks suure lainetuse tekkimise.

Tartu maavalitsuse maasekretäri Tõnu Vesi sõnul on veeliiklus läinud Emajõel aasta-aastalt tihedamaks ning seetõttu on kasvanud ka probleemid. Eelkõige häirivad paadisadamate tööd suuremad kaatrid ja mootorpaadid, mis tekitavad teatud kiirusel sõites suure lainetuse.

«Selline lainetus häirib kalamehi, lõhub kaldakindlustisi ja kaldaid ning segab ka paadisadamate tööd,» ütles Vesi ning tõi minevikust näite, kus lõbusõitjad ei saanud Atlantise ees mitu minutit Pegasusele peale minna, kuna mööda sõitva kaatri tekitatud lainetus pani suure laeva kõikuma.

Kiirust piiratakse

Möödunud kuul peetigi maavalitsuses veeliikluse teemal ümarlaud, mis sai alguse Emajõe-äärses Siili tänava elamurajoonis elava Vaino Valdi pöördumisest. «Kui suur merekaater sõidab poolkiirusega, siis on selline lainetus, et ... Mul on omal paadisild ja paat paneb ikka edasi-tagasi,» sõnas Vald. Samasuguseid probleeme tekitavad ka jetid ja vee­laudurid.

Veeteede ameti inspektor Enn Soovik meenutas intsidenti eelmisest suvest, kui tekkinud lainetus uhas vette Emajõe ääres päevitanud inimese dokumendi.

Ümarlauas jõuti seisukohale, et kõige mõistlikum on piirata Emajõel kiirust nii, et suurte lainete tekkimine oleks välistatud. «Alati ei ole võimalik ette anda konkreetset piiri, sest iga sõiduk tekitab kõige rohkem laineid eri kiirusel, aga nõue on, et ta ei tohi tekitada suurt lainetust,» selgitas Vesi.

Maavalitsuse ettepanekul võiks piirang kehtida linna piires ehk ligi kuuekilomeetrisel lõigul Ropka sadamast Kvissen­tali välisujulani. Piirang kehtiks kogu navigatsioonihooaja ning tähendab seda, et ala mõlemasse otsa pannakse lainekeelumärk koos eesti-, inglis- ja venekeelse lisatahvliga «tasakäik».

Juba sel suvel

Millal piiravad märgid üles võiksid saada, ei julgenud Vesi täpselt öelda, kuid pakkus, et see võiks juhtuda sel suvel. Praegu käib märkide väljavalimine ja täpsustamine. Piirangutest kinnipidamine jääb suuresti siiski paadiomanike enda südametunnistusele. «Seda, et lainet ei tekiks, peab paadijuht ise jälgima ja suutma sellega arvestada,» lausus Vesi.

Veeteede ameti inspektor Soovik lisas, et kontrollimine hakkab käima silma järgi. «Põhimõtteliselt küll. Vee peal kiiruse mõõtmine on null, sest Eestis puuduvad sobivad mõõteriistad ja metoodika. Rohkem tuleb sõnu peale lugeda,» tõdes Soovik ning oli paadiomanike liikluskultuuri hinnates üsna kriitiline.

Ka praegu kehtib Emajõel maavalitsuse kehtestatud kiiruspiirang, mis on tingitud suurveest, kuid Vaino Valdi sõnul pole sellest mingit kasu. «Kõik panevad täie kiirusega, nagu seda määrust polekski,» sõnas Vald.