Rahvusarhiiv avalikustab täna avataval näitusel uue hoone ideevõistlusele laekunud tööd. Kuigi komisjon on parimad välja valinud, kuulutatakse võitjad välja peale kahenädalast riigihanke vaidlustamise perioodi.
Rahvusarhiivi uue maja kümme kavandit
16. mai 2013, 12:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina olen konkursiga rahul, sest vähemalt kaks tööd on ideaalilähedased,» ütles kavandite kohta riigiarhivaar Priit Pirsko, kes kuulus ka ise ideevõistluse komisjoni. Kümnest laekunud tööst valiti esialgu välja kolm, mille autoritega alustatakse läbirääkimisi.
«Praegune konkurss andis meile visuaalse pildi. Kavandites oli ka teatud ruumilahendus, aga projekteerimisega on võimalik neist kõigist teha korralik arhiivihoone,» märkis Pirsko.
Rahvusarhiivi haldusdirektori Jaak Koiduaru sõnul oli enamikus töödes lahendatud hästi ka nõue, et hoidlapool oleks arhitektuuriliselt tööruumidest eraldatud.
Mitu põhjust
Nooruse tänavale kavandatavat rahvusarhiivi uut hoonet ei tasu Pirsko sõnul vaadata ainult praeguse Liivi tänava maja kontekstis, sest uue hoone ehitamiseks on rohkem põhjusi.
«Esimene põhjus on see, et meil pole enam vaba hoidlapinda. Masu ajal pidime sulgema viis regionaalset hoidlat ja see tekitas olukorra, kus asutused ei saa meile enam dokumente üle anda, kuna meil ei ole neid kuhugi panna,» selgitas Pirsko.
Teine suurem põhjus on seotud Liivi tänava majaga, mis ei vasta arhiivi nõuetele. «Oleme olukorras, kus umbes pooled rahvusarhiivis hoitavatest arhivaalidest pole nõuetekohastes tingimustes,» lausus Priit Pirsko.
Ta meenutas, et praegune Liivi tänava maja on ehitatud rohkem kui sada aastat tagasi Tartu ülikooli ühiselamuks ja seal polegi võimalik nõuetele vastavaid tingimusi mõistlike kuludega saavutada.
«Me ei saa praegu öelda, et eesti rahvas võib rahulikult magada, sest meie ajaloopärand säilib. Muidugi teeme maksimumi, aga meil on tegelikult kõvasti vedanud, et arhiivikogud on tänini nii hästi säilinud,» sõnas Pirsko.
Praeguses majas on hoidlapinda umbes 4300 ruutmeetrit, Nooruse tänava hoones kasvab see esimeses etapis 7000 ruutmeetrini. «Seal sisustame kõik hoidlad lükandriiulitega, mis juba ise annab võimaluse palju tihedamalt arhiveerida,» märkis Koiduaru.
Uuest hoonest umbes kolmandik jääb töötajate kabinettide, laborite ja uurimissaalide päralt.
«Kindlasti paraneb ka klienditeenindus, aga selle oleme suuresti juba praeguseks taganud, sest üheksakümmend üheksa protsenti külastustest käib interneti kaudu,» sõnas Pirsko.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, hakatakse uut rahvusarhiivi ehitama 2014. aastal ning 2016 võiks alata kolimine. Hoone ehituseks on riik eraldanud 14 400 000 eurot.
«See on Eesti ajaloo kõige suurem dokumentide ühest kohast teise liigutamine ja nihkub osaliselt ka 2017. aastasse. Me ei koli ära mitte ainult Liivi tänavast, vaid toome ka Tallinnast päris suured kogud ära,» märkis Pirsko.
Tulevik teadmata
Kuna rahvusarhiiv kuulub haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse, võiksid Liivi tänava ruumid minna tulevikus ministeeriumi käsutusse. «Ministeerium on praegu linna peal laiali ja võib-olla kolivad nad ise siia,» ütles Pirsko. Maja kuulub Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile.
Minister Jaak Aaviksoo ütles, et arutelud on käinud, aga esialgu ta selle võimaluse üle ei spekuleeriks. «Loomulikult peab riik oma paiknemist mõtlema, aga milline tuleb lahendus, eks seda näeb. Praegu on alles aasta 2013,» lausus Aaviksoo.
Täna tähistab rahvusarhiiv oma sünnipäeva ja korraldab sel puhul majas ekskursioone. Külalised saavad tutvuda hoidlatega, arhiivis peituva ja tehtavaga ning vaadata ka rahvusarhiivi uue hoone arhitektuurivõistluse töid.