Raamatud ahvatlevad ostma

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukaupmees Igor Rosenfeldi (paremalt) leti juurde raamatulaadal astus vene literaat Leonid Mletšin koos Prima Vista ühe korraldaja Olga Einastoga ning avaldas imestust, et müügil on isegi selliseid tema raamatuid, mida tal endal enam kodus ei ole.
Raamatukaupmees Igor Rosenfeldi (paremalt) leti juurde raamatulaadal astus vene literaat Leonid Mletšin koos Prima Vista ühe korraldaja Olga Einastoga ning avaldas imestust, et müügil on isegi selliseid tema raamatuid, mida tal endal enam kodus ei ole. Foto: Kristjan Teedema

Eile keskpäeval avati Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis kümnes kirjandusfestival Prima Vista. Hoone ees algas tegevus paar tundi varem ja pakkus suurt huvi neile, kellele meeldib lugeda.

Endine kirjandusõpetaja Helve Lumeste oli mitu päeva Tartu kevadet nautinud, kuid pidi pool tundi enne festivali pidulikku avamist Haapsalu bussi peale tõttama. Raamatukogu eest raamatulaadalt jõudis ta siiski läbi astuda.

«Ma ei tunne noori luuletajaid,» ütles ta. «Laadal on aga üks tore noormees, kes mulle paremaid soovitas, ja ma ostsingi hulga luuleraamatuid.»

Üheskoos kahekesi

Üheskoos käisid lettide eest läbi üliõpilased Sten Lumiste ja Tene Viiburg. Kui nad olid umbes poole peal, oli neil ostetud  Eia Uusi «Minu Prantsusmaa» ning Berit Renseri ja Terje Too­mistu «Seitse maailma».

««Seitse maailma» on kogu aeg meeles mõlkunud,» ütles Lumiste. «Nüüd lõpuks avanes soodne võimalus see raamat endale soetada.»

«Minu Prantsusmaast» saab emadepäevakingitus. Prima Vista raamatulaadad on Vii­burgi sõnul hea võimalus kirjastajatele ennast reklaamida ja pakkuda müügiks ilma poe juurdehindluseta raamatuid. «Inimesed saavad vahetult suhelda väljaandjatega,» lisas ta.

Abikaasa ja lapsega

Toomas Lungel oli pisitütar Nora Ann süles ja abikaasa Inga käe kõrval. «Kõige parem eesti lastekirjanik on Heiki Vilep,» ütles pereisa. «Meie pere Rasmus ütles seda juba nelja-aastaselt. Praegu on ta üheksa-aastane ja on läbi lugenud kõik Heiki Vilepi raamatud. Täna ostsime talle jälle ühe ja saime autorilt autogrammi.»

Perel oli kotis veel õige mitu raamatut, mille pealkirjade ja autorite üleslugemine ei mahu käesolevasse uudisloosse.

Täna Prima Vista jätkub. Muu programmi hulgas käib edasi ka raamatulaat ülikooli raamatukogu ees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles