Annelinnas visati püssid põõsasse

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõisavahe 63 maja tagant võpsikust tuli välja kaks korralikku jahipüssi, mis olid pisut vees ligunenud.
Mõisavahe 63 maja tagant võpsikust tuli välja kaks korralikku jahipüssi, mis olid pisut vees ligunenud. Foto: Madis Tammeorg

Ja seda sõna otseses mõttes: ülikoolilinnas kevadist suurpuhastust teinud talgulised leidsid Annelinnast kaks jahipüssi. Kuid see pole veel sugugi kõik, mida vabatahtlikud koristajad võpsikutest päevavalgele tõid.

«Tänavu olid põnevad heakorratalgud,» ütles Tartu linna­valitsuse linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg. «Talgulised leidsid nii relvi kui ka laskemoona.»

Kaks jahipüssi leidsid talgulised Mõisavahe 63 maja tagant võpsikust suuremast lombist. Relvakottides püssid olid pakitud presentkotti. «Püssid olid töökorras, numbrid peal ja puha, midagi polnud maha viilitud,» rääkis Madis Tammeorg. «Oli näha, et relvi on õlitatud. Veidi roostet oli nüüd püssidele küll tulnud, eks need on kas sel talvel või varakevadel sinna vette visatud.»

Päev-paar hiljem avastasid Kasarmu 3 juures töötanud talgulised oma objektilt kolm jahipüssi padrunit. Militaarsed leiud tipnesid Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehituse vastast võsast leitud nõukogude punakotkaste lennukiraketikaitsmetega. Need jurakad rändasid prügimäele.

Jahipüssid ja padrunid võttis enda kätte hoiule politsei. «Mõisavahe tänavalt leitud relvade omanikku pole politseile teada,» ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel. Ta selgitas, et kuigi püssidel on numbrid, pole nende numbritega relvi relvaregistrisse kantud, mis tähendab, et tegu on ebaseaduslike relvadega.

Politsei saadab heakorratalgutel leitud relvad ekspertiisi. Ka avaldatakse leidrelvade kohta kuulutus ajalehes ja kui kuue kuu möödudes pole relvade omanikku leitud, siis on relvade leidjal need õigus omandada või võõrandada.

Peale selle arsenali leidsid Jalaka ja Sepikoja tänava kandis töötanud Henkel Balti OÜ talgulised kraavist rahata rahakoti, kus oli kehtiv ID-kaart ja palju poodide kliendikaarte. «See on Kivilinna õpilase rahakott,» ütles Tammeorg. «Rahakott on nüüd minu töö juures. Politsei andis omanikule leiust teada, aga noormees pole veel rahakotile järele tulnud.»

Kui palju rämpsu 22. aprillist 5. maini peetud Tartu 16. heakorratalgutel ligi 1153 osalenut kokku rookisid, pole täpselt teada, sest prügi äravedu võtab veel mõne päeva aega.

«Kevadised heakorratalgud on Tartus kogukondlik ettevõtmine, kus lööb rõõmsalt kaasa väga palju inimesi,» märkis Tammeorg. «Nädalavahetusel saime ka Hiinalinnale lõpuks ringi peale, seal töötasid nii eestlased kui venelased. Mul on väga hea meel, et kuulun Tartu toredasse ja ühtsesse kogukonda.»

Suurimad talgulised

• Noor mees Janar Raet koristas üksi terve päeva Tartus Lehe tänava äärt ja kogus sealt kokku 5,6 m³ (pea konteineritäie) rämpsu.

• Tartu kommertsgümnaasiumist tuli talgutele 93 õpilast. Suurpuhastusel lõid käed külge ka Raatuse ja Poska gümnaasiumi, vene lütseumi ja Maarja kooli õpilased.

• MTÜ Auh töötas 60 inimesega koduta loomade varjupaigas.

• Jehoova tunnistajate Tartu koguduse 50 naist ja meest rookisid Hiinalinna.

Allikas: Tartu linnavalitsus 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles