Külalisarstid nopivad tarkusi meilt

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlveoperatsioonilt tulnud Maie Kösti on üks neist, kelle haiguslooga on Ho Duy Binh tuttav. Ta seisab kõrvuti ortopeed Katre Maasaluga, voodi teisel küljel on kliiniku juht Aare Märtson. Patsient on uhke, et saab ravi haiglas, mis õpetab teiste maade arste.
Põlveoperatsioonilt tulnud Maie Kösti on üks neist, kelle haiguslooga on Ho Duy Binh tuttav. Ta seisab kõrvuti ortopeed Katre Maasaluga, voodi teisel küljel on kliiniku juht Aare Märtson. Patsient on uhke, et saab ravi haiglas, mis õpetab teiste maade arste. Foto: Kristjan Teedema

Traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku lõikustel viibivad praegu Tartu ortopeedide kõrval kaks Vietnami arsti. Üks neist on 25-aastase kirurgistaažiga Ho Duy Binh ning teine alles residentuuri lõpueksamiks valmistuv Hoang Xuan Hung.

Doktor Ho Duy Binh saabus Tartusse kümne päeva eest ja jääb siia kolmeks nädalaks. Residentarst Hoang Xuan Hung on Tartus olnud aga juba ligi kaks kuud ja lahkub mai lõpuks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku juht dotsent Aare Märtson ütles, et kolmaski Vietnami arst on nende poole teel.

Sellisesse rahvusvahelisse koostöösse on haaratud Eesti ja Vietnami kõrval veel Rootsi, Saksamaa, Norra ja Poola ülikoolide arstiteaduskonnad. Tartu Ülikooli Kliinikumile tähendab see aga 29 vietnamlase enda juurde töövarjuks lubamist.

Tartusse hiljuti saabunud Ho Duy Binh teeb ka oma doktoritööd koostöös Tartu Ülikooliga, uurides haruldast geneetilist haigust – habraste luude haigust. Tema juhendaja on Katre Maasalu, kes uurib neid haigeid Eestis.

Viimane kord viibis Katre Maasalu Vietnamis just seoses Hue ülikooli huviga arendada teaduskoostööd. «Meiegi arstidel on seal väga kasulik kogemust saada,» rääkis ta. «Vietnamis elab 90 miljonit inimest. See tähendab, et neil on 90 korda enam kõiki haigusi, ka haruldasi haigusi.»

Vietnami arstide kasu Eesti õppetöö- ja meditsiinipraktikaga kokkupuutumisel on samuti ilmne. Et Vietnamis peab inimene suure osa oma ravist ise kinni maksma, on liigesevahetuslõikusi neil palju vähem. Rahvas on väga vaene.

«Hue ülikoolihaiglas, mis asub miljonilise rahvastikuga linnas, paigaldatakse aastas umbes 50 tehisliigest,» rääkis Katre Maasalu. «Meil Tartus tehakse neid operatsioone ühes aastas 1000.»

Ho Duy Binh ütleb, et temagi opereerib palju, kuid tema patsiendid on peamiselt liiklus- ja tööõnnetuse ohvrid. Liigesevahetusi on vähe.

Maasalu ja Märtson märgivad, et kirurgid on eelkõige käsitöölised, seepärast on tähtis, et nad õppides saaksid ühte tüüpi lõikust teha või assisteerida võimalikult palju kordi.

Katre Maasalu sõnul tuleb Vietnami arstidel olla omal maal eelkõige kahe jalaga maa peal ja nuputada lihtsamaid viise, kuidas patsientidele leevendust tuua. Haiglad on üle koormatud ja mõnikord juhtub, et ühte voodisse tuleb paigutada kaks patsienti. Seda kinnitas ka Ho Duy Binh.

Aare Märtson lisas, et see ei tähenda, nagu oleksid Vietnami arstid rumalad või väheharitud, lihtsalt raha ei jätku. 

Arvamus

Hoang Xuan Hung

Noor arst Vietnamist

Kui peaksin nimetama ühe asja, mis mulle Eestis tugeva mulje on jätnud, saan öelda, et see üksainus on kõik asjad kokku.

Saabusin Eestisse kahe kuu eest. Siin nägin elus esimest korda lund. Ka ei uskunud ma, et viis miinuskraadi võib olla nii külm. Olen teie haiglas saanud näha nii palju põlve- ja puusaoperatsioone, et mul on tunne, nagu võiksin opereerida juba täiesti iseseisvalt. Teie inimesed on olnud minu vastu väga lahked ja sõbralikud.

Mul on olnud siin iga päev nii palju tegemist, et kui jõuan õhtul Raatuse tänava hostelis­­se, teen süüa ja loen natuke raamatut, siis juba magangi.

Kasvasin koos kahe õega, üks on raamatupidaja ja teine kosmeetikapoe juhataja. Mina olen aga lapsest peale tahtnud saada ainult arstiks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles