Doktorant Liis Leitsalu peab end isekaks teadlaseks, kes ei raatsi ühe kitsa valdkonna peale tervet elu kulutada. Tema plaan on võtta teiste teadlaste elutöösaavutused ja nuputada välja viis, kuidas neid rahva tervise heaks kasutada.
Teadlane aitab geeniinfot muukida
25. aprill 2013, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu siirdegenoomika töörühma liige Liis Leitsalu on üks kolmest lektorist, kes tänasel rahvusvahelisel DNA-päeval saab sõna Ahhaa keskuses. Ta räägib geeniuuringute võimalustest rahva tervise parandamisel praegu ja tulevikus.
Tänane loeng on Liis Leitsalu esimene ettekanne tavainimestele, niisiis tuleb tal püüda kõnelda lihtsalt. Siiski usub ta, et DNA-päeval kogunevad lektooriumisse eelkõige need inimesed, kel on keskmiselt suurem huvi geneetika vastu. Ta ütleb, et vahet pole, kas kuulajaiks satuvad olema kooliõpilased või täiskasvanud, sest kõigil on oluline teada: tulevikumeditsiin tähendab seda, et inimesel endal tuleb hakata palju enam oma tervise eest vastutama.
«Kui seda noortele varakult selgitada, kasvavad nad usus, et oma tervist tuleb hoida,» ütles ettekandja.
Tagasi kodus
Liis Leitsalu kolis kolmteist aastat tagasi koos ema ja vennaga Norrasse elama, olles siis veel üheksanda klassi õpilane.
«Mul õnnestus varakult aru saada, millega tahan tulevikus tegelda. Teadsin, et see on geneetika,» rääkis ta oma lugu, mis on välismaal hariduse saanud ja Eestisse naasnud noore teadlase lugu.
Pärast ingliskeelset gümnaasiumiõpet Norras avanes eesti tüdrukul võimalus minna geneetikat õppima Šotimaale Edinburghi. Seal puutus ta esimest korda kokku geeninõustamisega, erialaga, mis on Euroopas veel vähetuntud ning mille magistriõpet pakutakse peamiselt USAs.
Nii viisidki Liis Leitsalu magistriõpingud teda edasi New Yorki, samas suutis ta seal olles siduda oma töö teema Eesti Geenivaramuga.
Liis Leitsalu võttis kokku selle, millised on just nende Eesti perearstide, kes olid geenivaramu andmekogujad, ootused geneetika rolli kohta meditsiinis.
Leitsalu kõneleb, et tegelikult käib praegu ka Ameerika Ühendriikides diskussioon, kes peaksid inimesi geneetilise informatsiooni jagamisel nõustama. Sest isegi USAs, kus geeninõustajaid treenitakse kogu riigis ligi 40 programmis, ei jätku inimesi, kes oleksid võimelised geeniinfot meditsiinipraktika tarvis tõlkima.
«Näib, et lõpuks peavad ikkagi arstid ise olema võimelised vähemalt oma erialal geneetikat arvesse võtma ning seda ka patsiendile selgitama,» lausus ta.
Liis Leitsalu doktoritöö uurib kõige üldisemalt öeldes rahvatervise genoomikat ehk seda, kuidas esitada perearstidele geeniandmeid nii, et nad saaksid nendega oma igapäevatöös kiiresti arvestada.
Kui rääkida haigusriskide prognoosimisest, tuleks Leitsalu sõnul arvestada kahe aspektiga: milliseid haigusi teadlased üldse usaldusväärselt prognoosida suudavad ning milliste haiguste korral on prognoos patsiendile praktilise väärtusega.
Viimasel ajal on meedias olnud suure tähelepanu all sõnapaar «personaalne meditsiin» ning sel puhul kuuleb nii kaasakiitvaid kui skeptilisi arvamusi, ent Liis Leitsalu meelest on üsna ükskõik, kuidas tulevikumeditsiini nimetada.
«Kui soovida, et ravi oleks täpsem kui seni, on meditsiini personaalseks muutumine paratamatu samm,» ütles ta.
See kõik on Leitsalu sõnul väga-väga keeruline, sest inimese genoomis on kirjas tohutu hulk infot. Samas ei kasutata personaalses meditsiinis kaugeltki mitte ainult geneetilist informatsiooni, vaid infoallikaks on ka inimese tervisekäitumise, keskkonna, elulaadi ja varasemate haiguste kohta käiv teave.
Liis Leitsalu teab, et rahva huvi geeniteema vastu on suur. Emori uuringustki nähtub, et küsimuse peale, kas arsti suust kuuldud geneetiline info suurendaks tõenäosust võtta arsti soovitusi tõsisemalt kui muidu, on 84 protsenti vastanutest öelnud, et tõenäoliselt võtaksid nad end rohkem käsile küll.
Kui suitsetaja teab, et tal on geneetiline soodumus haigestuda kopsuvähki, siis tõenäoliselt muudab ta oma harjumusi.
Liis Leitsalu rääkis, et olulise geneetilise teabe jagamine ei ole seotud ju ainult haiguste ennetamise ja tervisekäitumise soovitustega. Palju praktilisemaid näiteid saab tuua ravimite määramisel ja õige doosi leidmisel. «Siin aitab õige geeniinfo säästa inimesi paljudest katsetamistest,» sõnas ta.
DNA sünnipäev
Kuuskümmend aastat tagasi, 1953. aasta aprillis avaldasid James Watson ja Francis Crick ajakirjas Nature teadusartikli pärilikkusaine DNA kaksikspiraali ehitusest.
Seepärast on just 25. aprilli hakatud nimetama rahvusvaheliseks DNA-päevaks ning Eestis tähistati seda esimest korda DNA struktuuri avastamise 50. aastapäeval.
DNA-päev Ahhaas
• Täna kell 12 lektooriumis – Eesti Geenivaramu vanemteaduri Krista Fischeri ettekanne «Geenivaramust personaalse meditsiinini».
• Kell 13 töötoas DNA eraldamine oma süljest.
• Kell 14 lektooriumis – Eesti Geenivaramu doktorandi Liis Leitsalu ettekanne «Geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks: hetkeseis ja tuleviku suunad».
• Kell 15 teadusteatris «Koogist Kakaks».
• Kell 16 lektooriumis – Eesti Geenivaramu doktorandi Maris Alveri ettekanne «Inimese elukulg ja selle uurimine».
• Kell 17 töötoas «DNA salakood».
• DNA-päev on tasuta, teistele Ahhaa keskuse näitustele kehtivad soodushinnad.
Allikas: TÜ Eesti Geenivaramu