Demokraatias pettunud serblased ootavad monarhia taastamist
(1)
12.12.2003 17:50
Krister Paris, Raadio Vaba Euroopa
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Paljud kuu lõpul erakorralistele
parlamendivalimistele minevad serblased on senises vabariiklikus korras pettunud
ning soovivad hoopis monarhia taastamist. Nüüd asus kuningavõimu kehtestamist
toetama ka Serbia õigeusu kirik.
Seni poliitilisi ambitsioone varjanud Serbia
kuningliku perekonna juht Aleksandar Karađorđević astus varjust välja 3.
detsembril, mil möödus 85 aastat Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriigi
väljakuulutamisest tema vanaisa Aleksandar I poolt.
Ta kuulutas
esmakordselt avalikult, et monarhia Serbias tuleks taastada: «Serbia ei tohi
viivitada naasmisega Euroopasse ja tulevikku. Selle viivituse hinda maksavad
praegu kõik Serbia kodanikud. Serbia konstitutsioonilise ning parlamentaarse
monarhiana täidaks oma kodanikud taas uhkusega ning tooks Serbiale austust nii
kodu- kui välismaal.»
Mõni päev varem saatis end kroonprintsiks
nimetavale Karađorđevićile toetuskirja Serbia õigeusu kiriku pea, patriarh
Pavle. Oma kirjas ütles ta, et monarhia likvideerimine oli «enneolematu
türannia» tulemus ning tuleks seetõttu tühistada.
Praegune kroonprints
sündis Londonis samal aastal (1945), mil Josip Broz Tito kuningaperekonna
kodumaalt välja kihutas. Kuna vastavalt Jugoslaavia põhiseadusele pidi monarh
olema sündinud Jugoslaavia pinnal, kuulutas toonane Briti peaminister Winston
Churchill hotellitoa, kus kroonprints sündis, ajutiselt Jugoslaavia
territooriumiks.
Viimane kord tuli printsi panek troonile kõne alla neli
aastat tagasi. Toona toetas ideed kuni 15 protsenti serblastest. Ent nüüd näitas
riigitelevisiooni läbiviidud küsitlus, et monarhia taastamisel on juba
kolmveerandi serblaste toetus.
Suurematest poliitilistest parteidest
toetab ideed praegu siiski vaid üks, Serbia Uuenemisliikumine eesotsas
karismaatilise Vuk Drakovićiga.
«Monarhia pole üldsegi tagasiviiv samm.
See oleks tulevikku suunatud otsus. Kõik suur ja edukas, mida meie serblased
Karađorđevićide valitsusaja algusest tänapäevani saavutanud oleme, saavutati
monarhia ajal,» rääkis Draković Raadio Vaba Euroopale.
Draković tõotab
valimisedu korral taastada monarhia vähem kui nädalaga.
Enamik
vaatlejaid siiski uue kuningriigi teket Euroopas niipea ei oota. Ajalehe Vreme
analüütik Dejan Anastasijević näiteks peab kroonprintsi vaid Drakovići
poliitiliste ambitsioonide tööriistaks.
«Drakovići probleemiks on see,
et ta juhatab paremtsentristlikku parteid, mis peab võistlema mitmete teiste
suuremate ja tugevamate paremtsentristlike parteidega. Seega pidi ta leidma
midagi, mis teda teistest eristaks,» selgitas analüütik.
Ent miks on
siis kuningavõimu taastamisidee tekitanud nii suurt vastukaja? Politoloog Đorđe
Vukadinović märgib, et kuna demokraatiameelsed jõud eelseisvatel
parlamendivalimistel ilmselt kohti kaotavad ning poliitiline kriis seetõttu ei
lahene, siis tõotavad monarhistide positsioonid üksnes tugevneda.
«Me
võime oodata nende vaidluste värsket esilekerkimist, võimalik et seoses
referendumiga, mis peab otsustama Serbia ja Montenegro liitriigi püsimise,»
kõneles ta. «Kuidas on võimalik liit kahe riigi vahel, millest üks on monarhia
ning teine vabariik?»
Vaatlejad märgivadki, et monarhistide tugevnemine
nõrgestaks nende positsioone, kes soovivad liitriigi säilitamist.
|
Tee koduleheks
