Linna ehitusjärelevalve ja keskkonnainspektsiooni ametnikud asusid tegutsema pärast seda, kui naabruses töötaval Kaupo Porovardjal tolmu pärast kops üle maksa läks ja ta asjast Kanal 2 uudistesaatele «Reporter» teada andis. Tolm on saatnud lammutamist kogu aeg, kuid ümberkaudu töötavate inimeste sõnul oli tolmu varemete maha tõmbamise ajal vähem kui nüüd, mil käsil rusude koristamine.Tartu linn keelas ettekirjutusega varemete kohapeal killustikuks purustmise, mis ehitusjärelevalve juhi Andres Ainti põhjendusel on lammutusprojektiga vastuolus. Lammutusprojekti järgi purustatakse betooni- ja kivijäätmed linnaäärsetel arendusobjektidel. Eile hommikul viis lammutusfirma Floccosa oma kivipurustaja minema. Kõrval asuva mööblipoe uksel seisnud töömehed ühmasid aga, et ega tolmu seepärast vähemaks jäänud ning et ega tööd ka seisma panna või, sest rusud ei või ometigi sinnasamma jääda. Niisutamine tolmu vastu Kuid Porovardja ja ka sealsamas töötav Talvo Troon nii leplikud ei ole. Üks silmaga nähtav ja otse rahakotis tunda andev kahju on see, et autod, ükskõik kui sageli neid ei pese, on pidevalt paksu tolmukorra all. Raskemini hoomatav, aga enamgi muretsema panev on tolmu mõju tervisele. Troon rääkis, et tema teada on nõukogudeaegsetes ehitistes, seda enam tööstushoonetes, kasutatud sageli asbesti, mille peened osakesed võivad tervisele suurt kahju teha. Troon ütles, et välismaal kasutatakse tolmu vastu niisutamist, ja leidis, et seesama vee pihustamine võiks ka Tartus lammutustolmu ära hoida. Andres Aint möönis, et lammutamisel tolmutada mingil juhul ei või, seda keelab nii ehitusseadus kui välisõhu kaitse seadus, samas ei selgu tema sõnul, kui suurest kogusest see seaduse keelu tähenduses tolmutamine peale hakkab. Päris tolmuvabalt lammutada ei saa ja tänavate tolm on ka seal, kus ei lammutata. Niisutamist ei ole ehitusjärelevalve juhi Andres Ainti hinnangul otstarbekas nõuda, sest piirkonnas oleks võtta vaid veevärgi vett, kuid puhas joogivesi on maavara, mida ei sünni raisata. Floccosa juhataja Tõnu Rüütel põhjendas samuti, et joogivee ehitusrusudele pihustamine tunduks raiskamisena ja poleks üldsegi keskkonnahoidlik. Lootus on, et sügisvihmad tolmu maha suruvad. Firma soovib jätkata Ta kinnitas, et firma soovib rusude killustikuks purustamist Teguri tänavas aga kindlasti jätkata, sest kolmandik materjalist läheb sealsamas täitena kasutusele. Nii oleks ebamõistlik ja keskkonnavaenulik materjali linna serva jahvatamisele ja pärast tagasi vedada. Selline vedu kulutab kütust, suurendab liikluskoormust ja tekitab ka tolmu. Aint ütles, et kivipurustaja kohapeal kasutamise jätkamine eeldab lammutusprojekti muutmist. Asbesti kartuse kohta ütles Rüütel, et kunagi võis seda olla torude ja külmutusseadmete ümber, kuid need olid varem välja lõigatud. Lammutusprojektis pole tema sõnul ühtki kilogrammi asbesti kirjeldatud. |