Puuduvat nägemist asendab peen tehnika

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need prillid on mõeldud vaegnägijaile, et hoiatada neid õhus asuvate takistuste eest, mis valge kepiga kombates jäävad avastamata. Okste, postide, aga ka inimeste ohtlikust lähedusest annavad prillid märku vibreerimisega.
Need prillid on mõeldud vaegnägijaile, et hoiatada neid õhus asuvate takistuste eest, mis valge kepiga kombates jäävad avastamata. Okste, postide, aga ka inimeste ohtlikust lähedusest annavad prillid märku vibreerimisega. Foto: Kristjan Teedema

Nägemise kaotus ei pruugi olla elu lõpp, leiavad pimedad ise. Seda eriti tänapäeval, mil mõeldakse välja üha uusi seadmeid, mis teevad vaegnägija elu lihtsamaks.

Mitu korda aastas korraldab Lõuna-Eesti Pimedate Ühing Tartus abivahendite päeva, et esitleda tooteid, mis võiksid vaegnägijate ja pimedate elu parandada. Prillid, luubid, mõõteriistad ning hulk seadmeid, mille olemasolust pole tavainimesed kuulnudki. Kõik need on varustatud punktkirjaga ning teevad ka häält.

«Iga vaegnägija peaks ostma esimese asjana omale termomeetri, et saaks halva enesetunde korral end kraadida,» selgitas vahendeid Eestisse toova MTÜ Silmalaegas nõustaja Artur Räpp. Pimedate termomeeter erineb tavalisest selle poolest, et masin ütleb kasutajale temperatuuri.

Mõned abivahendid panevad nägija lausa kukalt kratsima. Mida teha pulgaga, millel on peal nupud?

«See on märgistaja,» selgitas teine Silmalaeka tootetutvustaja Janar Vaik. Nimelt käivad selle tootega kaasas märgiskleepsud. Nii on võimalik oma hääle ja kleepsude abil märgistada elamises ära 1000 kohta. «Eriti kasulik on see masin maitseainete märgistamisel. Soola ja suhkru ajavad tihti sassi isegi nägijad,» märkis Vaik.

Vaegnägijad ei pea enam suurendusklaasiga ajalehte lugema. Selleks on mõeldud digiluubid, mis suurendavad teksti täpselt nii palju, kui omanik soovib, lugemiseks tarvitseb vaid luupi edasi nihutada.

Lapsest saati kehva nägemisega tartlane Ants Palopääl uurib näiteks poes digiluubiga hindu, kuid masinast on veelgi rohkem kasu pikemate tekstide lugemisel.

Palju tunnevad pimedad huvi järjehoidjate vastu. Punktkirjas raamatut lugedes on hea teada, kus jutt pooleli jäi. Järjehoidja jätab selle ise meelde ning teatab lugejale, kui õige koht on ette lapatud.

Uudisena saavad vaegnägijad soetada prille, mis hoiatavad takistuste eest. Valge kepiga kombates tunnetab pime teel olevaid konarusi, kuid õhus asuvad takistused jäävad avastamata. Ajakirjanik sai ise proovida, et kui suunduda näiteks seinale liiga lähedale, annavad prillid vibreerimisega märku.

Abivahendite Eestisse toomise ja eestikeelseks muutmise eest pälvis Silmalaegas 2010. aastal keeleteo auhinna.

Vaigu sõnul põrkavad vaegnägijad kaupluses tihti kokku kaasostjate kommentaaridega, miks kannab inimene niigi pimedas poes veel päikeseprille. Nad ei saa aru, et ilma spetsiaalprillideta ei suuda inimene kauba hinda lugeda ja mõnikord ei tunne vajalikku toodet äragi.

Pimedate kella nähes ajavad inimesed silmad pärani: miks sellel osuteid ei ole? «Aga milleks pimedale osutid?» küsib Vaik vastu. Piisab sellest, kui kell ütleb, mis on õige aeg.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles