Kunstnik maalib kortsud suureks 12.09.2007 15:15 Raimu Hanson, Tartu Postimees
Tartu Raeplatsi viltuses majas on avatud Ilmar Kruusamäe näitus «Inimene», mille portreedel on tuntud persoonide näod koos kortsude, vistrike ja armidega kümmekond korda suuremad kui elus. |
| |
|
 |
Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas on avatud Ilmar Kruusamäe isikunäitus "Inimene"
Pildil Ilmar Kruusamäe ja tema maal "Hea Eha". Foto: Lauri Kulpsoo |
 |
|
|
Mida on öelnud portreteeritud, kui nad on näinud enda portreed esimest korda? On ju kümme ja enam kordi suuremas näos sama palju kordi suuremad kortsud, vistrikud ja poorid?
Nad ei ole neid vist tähele pannud, keegi ei ole kurtnud. Suurendused on tõesti kuni kümnekordsed ja aritmeetika on halastamatu asi, aga kui ma maalimisel uurin ja vaatan iseloomulikku armi või poore või sünnimärki, siis ma olen pigem ebatäpne. Kui see asi muutub suurel pildil liiga tähtsaks, maalin ma kindlasti selle väiksemana.
Et inimene oleks portreel äratuntav, on mu esimene taotlus, ja et ei oleks igav ja lame. Suurte portreede puhul on oht, et need jäävad lamedaks, seepärast peab leidma huvitava vormi ja see vorm tuleb värviga pingestada.
Imat Suumann, Peeter Allik, Marko Mäetamm, Matti Milius, Külli Suitso, Tõnis Mägi, Andrus Kasemaa, Albert Gulk, Sven Kivisildnik, Ants Juske, Eha Komissarov, Priit Pangsepp... Miks on näitusel just nende portreed?
Paljud neist on minuga ühist teed kõrvuti sammunud. Ja nad kõik on inimesed, kes on mulle aastaid huvi pakkunud, ma ei ole uisapäisa portreed kunagi teinud, need kõik on pikaajalise vaatlemise ja mõttetöö tulemus.
Nende inimeste puhul on päris hea tunne, et ma ei ole hiljaks jäänud.
Mulle meeldib maalida, kui ma inimest näen ja kui ma saan mõelda temast tänases päevas. Aga ma olen maalinud ka tagantjärele. Alo Mattiiseni ja Alfred Kongo portreed maalisingi pärast nende lahkumist.
«Inimese» 13 portreed on valminud kümne aasta jooksul. Kas on nii, et alguses ei olnud teil sarja kavandatud, sest pildid erinevad üksteisest näiteks tausta poolest?
Ma ei ole tahtnud, et pildist pilti jookseb mingi kindel värvikombinatsioon kaasa, ma olen püüdnud igale pildile leida erineva värvikoosluse.
Mulle ei meeldi sellised maalijad, kelle näituse jagu töid on nagu üks pilt. Siin ei saa seda öelda, ja kuna need portreteeritud on kõik äärmiselt huvitavad ja eripärased, nad ei ole omavahel sarnased ei väliselt ega olemuselt, siis ei ole saanudki neid ühes võtmes maalida.
Miks on portreed nii suured, enamasti kõik kaks korda poolteist meetrit?
Ma pean seda keskmiseks maalikunstniku formaadiks, see on selline keskmine mõnus transporditav suurus. Minu väike ateljee ei võimalda suuremaid pilte uksest välja keerata. Kõige suurem portree siin näitusel (Andrus Kasemaa portree, 188 x 260 cm – toim) on sentimeetripealt nii suur, et ma saan selle oma ateljeest välja viia.
Miks on mõni portree raamistatud rõuguredeli lattidega?
Kui alustasin Kursi koolkonna kunstnike portreteerimist, panin kolmele esimesele ümber vanad latid just seepärast, et need olid pärit Kursist minu vanaema heinamaa redelite pealt. Tahtsin sellega Kursi seost võimendada. Andrus Kasemaa portree sai samasuguse raami, sest ta on minu õpetaja.
Näitust «Inimene» saab Tartu kunstimuuseumi viltuses majas vaadata 14. oktoobrini.
Arvamus
Hannes Varblane Näituse kuraator
Kümne aasta jooksul vormunud kolmeteistkümnes megaportrees, mille lõuendil on persoonid õlisse vangistatud, esitleb Kursi koolkonna käilakuju Ilmar Kruusamäe oma arusaama inimesest. Inimesest, kes oma suuruses on ootamatult omapäraselt inimlik.
Sellist suurportreede sarja pole eesti kunstis seni eksponeeritud. Tõsi, oma varasematel kunstnikuperioodidel on Kruusamäe maalinud nii tava- kui loomaportreid. Sellel näitusel esindatu on aga äraarvamatult võimas, sest autor on suutnud üle-tada raske tehnilise probleemi – õlimaalis inimsuurusest märkimisväärselt suurema näo edastamise.
Kerge see pole, sest iga maali teostamiseks on kunstnikul kulunud vähemalt pool aastat. Aga nüüd on nad olemas. Sven Kivisildnikust Tõnis Mäeni, Eha Komissarovist Ants Juskeni, Matti Miliusest rääkimata.
|
|
|
|
|