Pealkirja olen laenanud postimehelaselt Urmas Toomingalt (hüüumärk on minult). Ta kirub neid, kes Tallinnas sõidavad A-tähega märgistatud ühissõidukirajal ega tee teist nägugi.

SL Õhtuleht tegi pikalt ja laialt teatavaks, millised Tartu tänavakohvikud on tema suvelemmikud, eks needki käi A-tähe alla. Ehk ainult Atlantise suveterrassi võiks kaheksa nime seas pidada eestinäoliseks.

Werneri siseõu kui nimetus võlub kodususega, aga palun ometi ilma mõttetu cafe-lounge’ita, võrdluseks sohvabaar Rakvere südalinnas. Veel võrdlust. Werneri kohvik on oma nime saanud asutajahärralt. Millised aga võiksid olla kauge kirjanikuhärra Shakespeare’i teened Tartu kohvipoenduses, see vist jääbki mõistatuseks.

Meil on šokolaadikohvik, trühvlikohvik, kassipoodium, värviõlleplats – ainult mitte ametlike nimedena, ametlikud nimed on võõrad. Lihtinimene ei oska neid hääldadagi, eks proovige suhu võtta Beer Colors Place (Küüni tänavas). See-eest oskavad kõik hääldada (ilma siseõueta) Maasikat, ka on selle ööklubi ajalehetekst alati pinguldamata söödav (nt «Kui Sa tunned ennast hästi hea huumoriga natuke ülemeelikus seltskonnas, siis on meie maja Sinu jaoks õige koht»).

Hoopis suursugusemast südalinna majast, alma mater’ist tahtsin uue kooliaasta puhul rääkida. Aga kes õpetaks Linnalehele selgeks kõrgkoolide traditsioonilise hellitusnime ladina õigekirja?

17. augusti lehenumbris tehti juttu Alma Materi peahoonest. Miks suurtähed A ja M? Kuhu on jäänud kursiivkiri ja omastavat käänet eristav ülakoma? Oletame, et silm eksles ja käsi võnkles. Aga kui kogu jutt käib sellises kirjapildis, et «Tartusse oma Amende Villa» (pealkiri)? Jah, otse peahoone palge ette tuleb «Pärnus asuva külalistemaja noorem vend», mis «võiks olla ka Tartu ülikooli külalislektoreile mugav ning väärikas peatuspaik», nagu Linnaleht loodab.

Väärikusest jääb asi kaugele: haritusele viitavat õiget nimekuju Ammende villa ei näe me terves tekstis. Tagasi esimesse koolipinki, linnalehtnikud! A-tarkused selgeks!

Tarkuse hea kaaslane on ladus ja usutav sõnastus. Mitte nii (LLi toimetuseartiklist): «...ka ülikoolilinnas kulgeb suvel vaikselt elu.» Hoopis seda võime näha, et ülikoolilinnas ei vaibu suvel elu.

Lehetegu ei salli, kui tähti ja sõnu kergelt võetakse. Näiteks kui tekib küsimus, kuidas pikendada suveööd, siis on vastus laest võtta: kirjutame kolme tähega, ööö.

Ma ei tea, kas see sobib punktipanekuks, aga meie linnapealtki soovis Vahur Kalmre: «Palun tõsisemaks?» (TPM, 29.08.). Mul on Urmas Kruuselt talletatud väga tõsine lause, tema vististi esimene, kevadel trükis ilmutatud kõva sõna: «Kui Tartu on nõrk, on Lõuna-Eesti nõrk; kui Lõuna-Eesti on nõrk, on seda kogu Eesti.»