Möödunud pooleteise aastaga on Tartu Maakohtus leidnud lahenduse kuus
kindlustuspettusjuhtumit, mitmed kelmused on hetkel politseis veel
menetlemisel.
Foto: Caro / Scanpix
Viimasel ajal sagenenud juhtumite skeem on järgmine: lavastatakse liiklusõnnetus või mootorsõiduki vargus, misjärel esitatakse kindlustusandjale kahjuteade, et saada kindlustushüvitist. Hiljem annavad kelmid teadlikult valeütluseid, teatas Lõuna politseiprefektuuri pressiesindaja.
Värskeim kohtulahend on 4. septembrist, kui kohus karistas 1975. aastal sündinud Erkit kuuekuulise vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga.
Erki teatas Tartu politseile, et varastati Tartus Nooruse tänavalt tema kasutuses olev sõiduauto Volvo S60. Lavastatud vargusega tahtis mees kindlustusseltsilt välja petta kindlustushüvitist 250 tuhat krooni.Sellele lisandus süüdistusele kindlustuskelmuses veel ka süüdistus valeütluse andmises.
Möödunud aasta novembris astusid kohtu ette 1980. aastal sündinud Veiko, 1976. aastal sündinud Urmas ja 1982. aastal sündinud Kadri. Sõiduki kindlustushüvitise väljapetmiseks soetas Veiko 2005. aasta märtsis Saksamaalt sõiduauto Citroen C5.
Mees lavastas koos Kadri ja Urmasega Tartu-Võru maanteel Kambja lähedal liiklusõnnetuse, kus sõiduk Datsun Patrol sõitis teadlikult tagant otsa sõiduautole Citroen C5. Seejärel täitsid Kadri ja Urmas Veiko juhendamisel teate liiklusõnnetuse kohta ja esitasid selle kindlustusele. Sõiduki Citroen eest soovis kolmik saada kindlustushüvitist 260 tuhat krooni.
Augustis astus kohtu ette Elena (s 1982), kes esitas selle aasta veebruaris kindlustusseltsile vale kahjuteate selle kohta, et Tartust Fortuuna tänavalt varastati tema töökorras Mercedes Benz.
Tegelikult oli naine ostnud katkise sõiduki ja kuna selle remontimine oleks olnud kulukas, otsustas ta politseile sõidukivargusest teatada ja seeläbi saada kindlustusandjalt hüvitist 280 tuhande krooni suuruses summas.
Kindlustuskelmuste juhtumeid menetlenud Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Kaire Hänilene sõnul petturid sageli justkui eeldaks, et kuritegu ei hakatagi sisuliselt uurima.
«Kindlustuspettuste sagedust arvestades tundub esinevat väärarusaam, et politsei vaid registreerib esitatud teate. Tegelikult tehakse kõigepealt kindlaks, kas kirjeldatud sündmus üldse aset leidis. Sealt edasi on igati ootuspärane, et valeavalduse esitajad jäävad vahele, misjärel kogutakse tõendeid juba nende süü tõendamiseks,» sõnas Hänilene.
Pealkirja olen laenanud postimehelaselt Urmas Toomingalt (hüüumärk on
minult). Ta kirub neid, kes Tallinnas sõidavad A-tähega märgistatud
ühissõidukirajal ega tee teist nägugi.
Juuli lõpul ütles meie linnapea ilukirjandusest tuntud lause: alustada
tuleb päris algusest. Tegelikult tähendas see üle kaua susisenud plaani
kokkuvarisemist ehk nagu resümeeris Tartu Postimees: uue raamatukogu
ehitus jõudis nulli tagasi.
kõik galeriid
