Õpetajanna nendib, et 21 poisiga ei ole raske. «Meil on reeglid osaliselt selged, õpime veel, nad on ju lapsed,» muigab Loorand ja selgitab, et üheskoos on alles pisut enam kui nädal koolis käidud.

Abiks poistele endile

Nii pandigi vanemate nõusolekul katoliku kooli 1.b klassi ainult poisid, 1.a klassis käivad nii poisid kui tüdrukud. Õpetaja sõnul on poisteklass üks näide pedagoogilisest mitmekesisusest Eesti haridussüsteemis.

Lõhmuse sõnul on poisteklassi loomisel eeskuju võetud Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumist, kus samuti töötavad poisteklassid, ja ideest, et poisteklass aitab kaasa poiste enda arengule.

Nimelt leidub Liivi Lõhmuse sõnul tavaklassides alati mõni tubli tüdruk, kes kogu aeg kätt tõstab, ja nii jäävad mitte nii tublid poisid tema varju.

Loorand nentis, et loomulikult on kerkinud ka poisteklassis esile teistest tublimad poisid, ent tema hinnangul võiks igas koolis olla poisteklass, kuna see näitab ära, millised on väikeste mehehakatiste vajadused koolis.

Näiteks teab poisteklassi juhataja oma kogemustest, et kui 1.b klass läheb õue, tahavad õpilased poistele omaselt kuskil turnida, nüüd otsib kool võimalust turvaliste turnimispuude rajamiseks.

Mehised huviringid

Et poistel algavad tunnid alles 10.45, pakub kool neile hommikupoolikukski mehist tegevust – tegutseb nii poistekoor kui puutööring. «Isad ütlevad, et väga lahe,» tõdes Loorand.

Kuigi klass on äsja sündinud, on õpetaja hinnangul toredad nii vanemad kui ka poisid ise. Näiteks jagavad õpilased kodust kaasa pandud õunu ja juurikad kõikide klassivendadega.

Õpetaja eesmärk ongi lastest ja nende vanematest kujundada ühtne pere. «Et iga vanem mõistaks, et kõik need lapsed on meie lapsed,» märgib ta.

Ainult poisid on veel ka näiteks Tartu erakooli 9. klassis. Mullu alustas Jõgeva ühisgümnaasiumis kooliaastat kaks 5. klassi, millest ühes asusid õppima ainult poisid.